18. veebruaril 2010 oli Räpina Aianduskoolis järjekordne paljudest sealsetest kursustest: Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2010.

Kursuse viis läbi Räpina Aianduskooli puuviljandusõpetaja Jaan Kivistik, lisaks esines Põllumajandusameti sordiosakonna juhataja Pille Ardel.

Jaan Kivistik rääkis

- sortimendi ülesehitusest ja sordirühmadest (sordid äri- ja koduaedadele, perspektiivsordid, toesemoodustajad);

-  sortimendi täiendamisest ja sortide väljajätmisest;

- soovitatud sortide väärtustest, puudustest ja kasvatamise iseärasustest.

Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment on koostatud selleks, et aidata nii koduaiapidajat kui ka aiandustootjat aeda sobivate sortide leidmisel. Siia kuuluvad sordid on olnud katsetuses või kasvatuses juba hulk aastaid. Selle aja jooksul on nad näidanud, et sobivad meie oludesse. Loomulikult on ka nendel sortidel puudusi, mis sordikirjeldustes välja tuuakse.

Vaata sorte:

Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2010…

Soovitussortide pildid…

Kaitsealustest sortidest ja nende seaduspärasest kasutamisest andis ülevaate Pille Ardel.

Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus

Kaitsealuste sortide nimekiri…

Loe puuviljanduskomisjoni kohta….

Järgnevalt mõningaid soovitusi koolituselt:

* Aednik peaks kasutama istikumüügil mitte botaanilist liiginimetust (aed-õunapuu - Malus domestica; sama ka nt karusmarja puhul), vaid perekonnanime (Malus), sest osa sorte on liikidevahelistelt ristanditelt. Jaan Kivistik soovitab ennistada nt kirsipuu ladinakeelse nimetusena Cerasus ja karusmarja puhul Grossularia.

* Sordinimi kirjutatakse ülakomade vahele suure algustähega (eesti keelereeglite kohaselt 'Valge klaarõun' või rahvusvahelise kokkuleppe järgi 'Valge Klaarõun').

* Istikumüüja ei tohi varjata sordi puudusi, vaid peab ka need ostjale välja tooma. Müümisel kiputakse sageli rääkima vaid headest omadustest. Tegelikult polegi ju sellist sorti, mille kohta saaks rääkida vaid ülivõrdes. Teades eelnevalt heade sortide puudusi (nt haigus- või talveõrnus), saab aiapidaja kasvukoha, hooldamise jm teguritega taimi aidata.

* Istikukasvatajal on oluline osata sorte tunda, üksteisest kindalate tunnuste järgi eristada. Sorti on võimalik määrata nii viljade kui võrsete (lehtede, pungade, koorevärvuse) kui ka muude taimeosade ja taimede kasvulaadi järgi.

* Seest riknevate viljadega õunasortide puhul koristada veidi enne valmimist, nii pikeneb säilivusaeg.

* Õunasort ’Pamjat Issajeva’ on siiani täiesti kärntõvekindel olnud. Kui tavaliselt ei ole kärntõvekindlate sortide maitse kõige parem, siis sellel sordil on.

* Pirnisort ’Seiu’ koristada kindlasti veidi enne valmimist, muidu rikneb ruttu.

* Aiaplaneerimisel arvestada sellega, et ploomisordid ’Liivi kollane’, ’Kadri’ ja ’Liisu’ vajavad igal juhul sobivat tolmuandjat.

* Kuna ploomipuud on lühema kasvuajaga, siis ei soovita perepuude puhul pookida mitte üle 2 sordi (õunapuul võib vabalt 3-4 sorti olla).

* Ploomisort ’Perdrigon’ on lõunapoolse päritoluga sortidest üks talvekindlamaid (suur erand), kuid maitseomadused kipuvad olema keskpärased.

* Varavalmiv  ploomisort ’Kubanskaja kometa’ õitseb samuti vara, seepärast on vajalik leida tolmuandja, mis ka sel ajal õitseks (alõtša või ’Mara’).

* Ploomide sordiuurija Heljo Jänese andmeil on vana tuntud sort ’Noarootsi punane’ ennast viimastel aastatel  kehvast küljest näidanud.

* Praeguses sortimendis on karusmarjadest peaaegu jahukastekindlad sordid (aretustööga tulid euroopa karusmarjalt viljade head omadused, ameerika karusmarjalt aga jahukastekindlus).

* Vaarikasort ’Nagrada’ annab head saaki, seepärast tasuks rohkem kasvatada.

 

Jaan Kivistik


Pille Ardel ja Jaan Kivistik

Aianduskool saab kaasaegse kasvuhoonekompleksi

Kevadel-suve hakul peaks valmima aianduskooli uus katmikala. Kompleks on kavandatud 1 200 m² suuruse plokk-kasvuhoonena, mis on siseseintega jagatud 6 osaks.

* ½  kasvuhoonest on kavandatud õppemajandi tarbeks, kasutades seda õppepraktika baasina,

* 1/6  osa on kavandatud nii lillekasvatuse kui köögiviljanduse erialade praktiliseks õppeks,

* 1/6 osa on maastikuehituse hall ja

* 1/6 tehnilised, abi- ja personaliruumid.

Ajakohane kasvuhoone tuleb juhtarvuti abil reguleeritavate režiimidega nii eri kultuuride kui kastmisviiside osas. Kasvuhoone lõunapoolsesse otsa jääb 400 m² suurune vegetatsiooniväljak ja istikute müügiplats.

Kastmisvee soojendamiseks kevad-sügisperioodil kasutatakse päikesepatareid. Uue ehitise juurde tuuakse kommunikatsioonitrassid (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja tagatakse toimiv küttesüsteem.

Loe katmikala kohta lisaks…

Tekst ja fotod: Väino Eskla