Praegused niisked ja parajalt jahedad ilmad soosivad igati tigude ja nälkjate tegutsemist. Rohurikkal pinnasel on kohati võimatu astuda, ilma et kojaga limused jala all puruks ei praksataks. Võitluse nende olenditega teeb vaevaliseks suur sigimisvõime: üks tigu muneb üle 100, nälkjas aga päris mitusada muna. Noorteod kooruvad kuu kuni poolteise pärast, nälkjad aga juba 2–3 nädala möödudes. Et munad asuvad kogumitena pinnasesse uuristatud aukudes, aitab tulevate pahategijate arvu vähendada mulla kaevamine.

Mürgivabasid võitlusvõtteid on üsna palju:
* aia puhastamine kividest, prahist, umbrohust ja taimejäänustest;
* rohu- ja kärnkonnade, siilide ja lindude meelitamine aeda;
* madalate piima või õllega täidetud nõude paigutamine tigude tegutsemiskohtadesse;
* plast- ja plekktõkete tekitamine ning
* lubja, klinkritolmu või tuha puistamine taimede ümber.

Samas aitavad limuseid püüda taimede lähedusse asetatud lauajupid või plaadid, sest päevaks kogunevad elukad nende alla peitu. Sealt saabki pahategijaid kamaluga kokku ajada.

Peletavad taimed (iirised, kurekell, kurereha, gladiool, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porrulauk, küüslauk) muude kultuuride vahele istutatuna hoiavad teod aupaklikku kaugusse.

Peibutistaimede (hosta, mädarõigas, saialill, tsinnia, peiulill, põlduba) suunas roomavad teod pimesi, märkamata muid aiataimi.