Laupäevase (30. jaanuari) aiaretke põhjal otsustasin panna siia mõned tähelepanekud ja soovitused kirja.

Tänavune talv oma raske lumekoormaga on puude ja põõsaste oksi tugevasti painutanud, rabedamad on isegi murdunud. Lumemütsid tulnuks juba suure lume alguses maha raputada, siis olid ilmad soojemad ja seega ka oksad elastsemad. Vahepealse pakase ajal muutusid oksad hapraks. Kes sel ajal püüdis lund võradest maha kiskuda, tegi taimedele kõvasti haiget.

Kuna lähipäevadeks on oodata päevase õhutemperatuuri tõusu isegi peaaegu nullini, tuleks aiapidajal see moment kibekähku ära kasutada ning proovida puudele-põõsastele vahepealsest tugevamast tuulest hoolimata püsima jäänud suuremaid lumemütakaid ettevaatlikult vähemaks sopsutada. Seda enam, et ennustuse järgi on oodata ka lumelisa. Mida nullilähedasem on õhutemperatuur, seda õigem ja parem seda tööd teha.

Paljud põõsad (nii marja- kui ka ilupõõsad, lisaks okaspuude vormid) on lumeraskuse tõttu laiali vajunud. Kahtlane, kas oksad endist asendit ise taastavad. Seepärast on mõistlik püüda nüüd soojemate ilmadega oksad pehme sidumisvahendiga koomale tõmmata või võimaluse korral toed alla panna. Toestatud või kokkuseotud okste ümber võiks aga lund loopida - seda nii lisatoestamiseks kui võimaliku edaspidise pakase eest kaitseks.

NB! Kui ennustatav uus lumi peaks taas taimedele oksi painutavalt püsima jääma, oleks esimene asi püüda see võimaluste piires maha raputada.

Kui paks lumi maad katab?

Lumekihi paksuseks oma põhjarannikul asuvas aias sain seekord keskmiselt 40 cm. Võrdluseks: jaanuari algupoole suurte lumesadude ajal oli see näitaja korraks isegi 55-60 cm. Aga ka külmaga lumi aurub ning tiheneb….

Lähipäevadel sadav lumi täidab ära nii puutüvede ümber kui ka mujal tekkinud tühemikud. See on hea juhuks, kui uuel nädalal peaks taas pakane võimutsema hakkama.

Jäljed lumel viivad näritud puude juurde

Kui paksu lume ja pakase algusajal oli metsloomade jälgi üsna vähe näha, siis nüüd liigub aias lumepildi järgi otsustades ohtralt nii jäneseid kui kitsi. Kuna ma noorte puude tüvesid juba mitmendat aastat näriliste peletusvärviga (kahjuks on kasutada vaid vanad varud ja poodides seda enam müügil pole) pintseldan, pole jänesed neid siiani puutunud. Kitsedele see vahend aga muljet ei avalda, sest ka pintseldatud võrsed paistavad neil nälga kustutavat. Huvi pärast tegin sügisel katse, segades peletusvärvi hulka Plantskyddi ja määrisin paaril puul oksi sellega. Lõpliku vastuse tulemuse kohta oskan anda kevadel.

Täielikult kaitsmata puud-põõsad on tänavu aplatele neljajalgsetele kergeks saagiks. Kõhutäiteks võivad minna ka sellised taimed, kes muidu puutumata seisavad. Foorumist leidsin küsimuse astelpaju võimaliku maitsvuse kohta metsloomadele. Pole mõistnud kasvatajatelt varem küsida, kuid oma noortelt taimedelt on keegi võrseid (ogadeta oksi) näkitsenud. Kes täpsemalt, on siiani teadmata.    

Kui palju on maapind külmunud?

Maapinna tänavuse külmumissügavuse kohta olen siiani erinevat juttu kuulnud. Nüüd kontrollisin kangiga, kuidas lugu tegelikult. Muidugi loomulik, et Eestis on piirkonniti pilt erinev. Minu tulemused osutusid järgmiseks:

- heinamaal ja metsalagendikul, kuhu sügisel jäi paks rohukamar, lisaks metsas lehekihi või aias paksema multši all on maapind täiesti sula;

- rohuta ja katteta muld lagedal alal on külmunud 15-20 cm.

Muu maa-ala mahub nende kahe äärmuse vahele.

Kui sügavalt maa ühes või teises Eestimaa piirkonnas külmunud on, sõltub selles, kui kaua ja kui palju miinuskraade enne lume tulekut oli.

Lisasoovitusi taimede talvise hooldamise kohta loe aiapidaja kalendrist…

Väino Eskla
31.01.2010