Ligi pool sajandit on Pollis puuviljakultuure uurinud ja paljundanud Robert Piir, kellel 21. jaanuaril täitus 80. eluaasta.

Robert Piir asus Polli tööle, taskus Tartu ülikooli bioloogi diplom. Ta hakkas uurima puuvilja- ja marjasortide keemilist koostist ning nende sobivust töötlemiseks. Selle kõrval on ta ligi neljakümne aasta jooksul tegelenud nende taimeliikidega, millel on söödavad viljad.

Maailmas pööratakse üha enam tähelepanu uutele viljapuu- ja marjapõõsaliikidele. Eesmärk on viljeleda neid kultuurtaimedena, et saada juurde toitu. Inimeste toit, selle toiteväärtus ja mitmekesisus puudutavad meid kõiki.

Eestis kasvatatakse uusi puuviljakultuure nagu aroonia, astelpaju, jõhvikas ja poolkõrge mustikas juba üsna ulatuslikult. Inimpõlv tagasi tunti neid kultuure vähe. Näen selles mitme uurija, sealhulgas Robert Piiri ja paljude arendajate koostöö ilusat tulemust.

Tunneme Robert Piiri nobeda kirjamehena. Esimesed suuremad kirjatööd hõlmasid puuviljade ja marjade kodust töötlemist ning nende keemilist koostist. Hilisemad kirjutised käsitlevad peamiselt uusi puuviljakultuure. Ta on rohkem kui saja aime- ja teadusartikli autor ning viie raamatu kaasautor.

2008. aastal avaldas Robert Piir raamatu «Vähetuntud marjad aias», milles ta kirjeldab kümmet võimalikku marjakultuuri ja nende viljade väärtust toiduna. Asjahuvilised leiavad teavet aktiniidia, kuslapuu, toompihlaka, kuldsõstra, lodjapuu, kibuvitsa, leedri, kirss-kontpuu, hiina sidrunväändiku ja hõbepuu kohta.

Teadlase arvutis ootab trükijärge uue raamatu käsikiri.

Robert Piiri meelisharrastus on muusika, sealhulgas laulmine. Tema perest on võrsunud tütar ja poeg ning ta on nelja lapselapse vanaisa.

Allikas: Toivo Univeri teksti edastas Helgi Kaldma, ajalehest Sakala

26.01.2010