Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal oli 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistajaks, mistõttu pidi selleks ajaks alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi.

Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.

Töökeelud. Igasugune villasetöö oli keelatud. Kehtis veel pühkmete väljaviimise keeld: sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.

Kristlikus kalendris tunti seda päeva Pauluse ümberpööramise pühana. Paulus ehk algselt Saul(us), sündis Tarsoses ja oli äge kristlaste vastane, kes aitas näiteks Stephanuse kividega surnuks loopida. Teel kristlaste kogudust hävitama tabas teda pimestus, seejärel aga sai ta ilmutuse. Pimedana saabus ta Damaskusesse, kus raviti käte pealepanemisega nägijaks. Selle ime järel lasi Saulus end ristida ja sai uueks nimeks Paulus. Sestpeale oli ta tulihingeline kristlane, kes hukati hiljem keiser Nero käsul: tal raiuti pea otsast.

Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.