Vahendame ajalehest Maaülikool EPMÜ teadusprorektori Andres Koppeli kirjutise kiirekasvuliste puude kohta.

Maikuu lõpus väisasid Põllumajandusülikooli (EPMÜd) rahvusvahelise papliuuringute komisjoni (IPC) eksperdid Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Iirimaalt, Hollandist ja USAst. 28. ja 29. mail andsid külalistele siinsest kiirekasvuliste puuliikide uurimisest ülevaate EPMÜ ja Tartu Ülikooli teadlased. IPC moodustati ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde 1947. aastal, nüüdseks on komisjonis esindatud 25 riiki. Lisaks paplitele on viimastel aastakümnetel kasvanud huvi ka pajude vastu. Pajudest, paplitest ja haabadest saab palju taastuvenergia tootmiseks kasutatavat puitu; haavast ja paplist valmistatakse kõrgekvaliteedilist tselluloosi.

Kiirekasvuliste puude istandikke kasutatakse ka reoveepuhastitena. Varem said eestlased selliseid puhasteid näha vaid välismaal, nüüd on Eesti teadlastel võimalik oma kogemusi ka teistele jagada. Kaks aastat tagasi rajati Euroopa Liidu toel esimesed kolm puhastit, kus reovees sisalduvaid taimede toitaineid kasutatakse kasvu kiirendamiseks. Suurima puhasti juures Kambjas kasvab pajuistandik ligi viieteistkümnel hektaril.

Paplieksperdid tutvusid ka kümneaastase pajukloonide võrdluskatsega Nõos ja külastasid hübriidhaava istandikku rajatud katseala Nõgiarus. Hübriidhaaba kasvatatakse Eestis juba 700 hektaril. EPMÜ teadlased jälgivad selle meie jaoks uue kultuuri edenemist ja püüavad praktikutele nende puude kasvatuse kohta soovitusi anda.

Allikas: 02.06.2005 ajaleht Maaülikool