Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud 2009. aastal jõevähi varude seisundit ning selle muutuseid, mille tulemusena võimaldatakse 2010. aastal püüki võrreldes eelmise aastaga veidi suuremas mahus.

Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks järgmiseks viieks aastaks. Antud tööga lõppes maakondlike majandamiskavade koostamise protsess ja nüüdseks on kõikide Eesti maakondade jaoks erinevatel aegadel valminud tegevuskavad jõevähi kaitseks ja kasutamiseks.

Tegevuskavade alusel toimib jõevähivarude edasine seire, kaitse ja kasutamine, mida maakondades kohapeal korraldab rakendava asutusena Keskkonnaamet. Järelevalvet jõevähi varude kasutamise osas teeb Keskkonnainspektsioon.

Täiendatud uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.

Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000 jõevähki, millest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud alamõõdulised, mis vabastati püügil. Võrdlusena võib välja tuua, et 2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600. Eelnevate aastate väikest saaki saab suures osas põhjendada vähipüügikeeluga Saaremaal, mis on parim vähipüügipiirkond Eestis. Vähipüügikeeld Saaremaal oli tingitud vähikatku leviku suurest ohust väljapoole katkukollet, mis asus Põduste jõe ja Laugi peakraavi süsteemis.

Arvestades jõevähi varude seisu ja püügivõimaluste suurenemist saab 2010. aasta vähisaak olema hinnanguliselt veidi suurem kui 2009. aastal. Vähipüük 2010. aastal on lubatud kalastuskaardi alusel vaid augustikuus.

Vähivarude taastamise eesmärgil ja vastavalt jõevähi kaitse ja kasutuse maakondlikele tegevuskavadele korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ca 25 000 ühe- ja kaheaastase jõevähi asustamise mitmetesse vähiveekogusse üle Eesti.

Ehkki viimastel aastatel on siin seal täheldada vähi arvukuse kasvu, on vähivarud üldiselt Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide massilised suremised. Tõsiseks ohuks jõevähi eksistentsile kujutab ka võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eestis, mida tuleks kindlasti vältida.

Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringuga saab tutvuda siin:
www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf.

Lisainfo: Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 626 2713; Brita Merisalu, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, 626 2908, 527 6851, brita.merisalu@envir.ee.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.01.2009 pressiteade.