Praeguse rohke lume tõttu on puud ja põõsad väga raske surve all. Seda abi ootavad praegu kõik taimed, keda raske lumekoorem looka vajutab: tiheda võraga viljapuud, kadakad, ebaküpressid, elupuud ja ilupõõsad. Hädavajalik oleks neid õrnalt raputada ja liigsest koormast vabastada. Külmakraadidega on oksad väga haprad, seepärast raputa-saputa väga ettevaatlikult! Langeva lume võib lükata puu alla.
Ettevaatlik tuleb olla mändidega, sest nemad koguvad endale suured lumemütsid pähe ja kerge raksatusega võivad rasked oksad kukkuda autode või hoonete peale.
Loodus ootab pikisilmi tuult ja tormi, et seda koormast vabastamist ise toimetada. Koheva lume kandamid tulevad siis kergelt maha, kuid okste külge kleepunud lumemütsid võivad puudele hoopis kurja teha.
Hoolitse oma puude ja põõsaste eest, siis on ilu ja rõõmu ka järgnevatel aastatel!
Kõik, mis on jäänud lume alla, on samas kaitstud külma eest.
Heade soovidega,
aednik-arborist Ülle Michelson
08.01.2010
Tõepoolest on rasked lumekandamid paljudes aedades taimedele juba liiga kauaks jäänud. Kui oksad just murdunud pole, siis tugevasti allapoole on osa neist küll kaardunud. Palju lund on vajunud ka põõsaokste vahele, mis omakorda oksi maale järjest ligemale painutab.
Ettevaatlikult toimetades saab võradelt ohutult eemaldada valdava osa sinna kleepunud lumemütsakatest. Osa jääd jääb aga paratamatult okste külge alles ning seda juba kangutama ei tasu hakata.
Kui vähegi võimalik, tuleks laialivajunud oksad pärast suurema lume eemaldamist pehme sidumisvahendiga koomale tõmmata.
Kui paks lumi kauaks okstele peale jääb, ei kujuta paljud praegu veel seda pilti ettegi, mis kevadel aias vastu vaatab.
Heitlikud on meie talved ikka tõesti: ühest äärmusest teise. Kui viimastel aastatel värisesime lumeta pakase ees ja otsisime taimedele kõikvõimalikke talvekatteid, siis nüüd oleme justkui saanud kätte selle vahepeal puudu olnud lume.
EMHI lumekaarti vaadates veendume, et lumeuputust pole siiski mitte kõikjal Eestimaal – kiht on piirkonniti üsna ebaühtlane. Nii et iga aednik tegutsegu vastavalt oma aia oludele.
EMHI lumekaart seisuga 08.01.2010 kell 08:00, lumikatte paksus cm.
Ja veel üks tähelepanek äsjasest aiaskäigust. Praegusest nähtavast lumeuputusest rääkides oleme ära unustanud selle, mis lume all peidus. Kui siiani arvasin, et maa jõudis enne suurt lund ära külmuda, siis nüüd veendusin vastupidises. Rohkem jäätus haritud pinnnas, rohukamarast aga külm nii lihtsalt läbi ei pääsenud ja nüüdseks on paljud kohad maa sügavamatest kihtidest tõusva soojuse mõjul sootuks sulanud. Muidugi ei pruugi see igal pool nii olla…
See aga tähendab, et lume all saavad vabalt tegutseda nii mutid, hiired kui mügrid. Neist kaks viimast on peale mugulsibulate-juurikate ohtlikud ka puutüvede ja põõsaokste maapinnalähedastele osadele. Ehk tasuks siin rakendada vana soovitust: tihenda tallamisega lund tüvede ümber niipalju kui võimalik.
Tulevikku vaadates…
Meie varasemaid kõikuvaid ilmaolusid arvestades pole võimatu, kui talvekuudel suurem sula tuleb. Praegune kohev lumi kahaneb sel juhul üsna kiiresti kokku ning taas oleme pakase ees kaitsetud. Varasemate talvede kogemusi arvestades tasuks praegu suuremad lummehunnikud kokku ajada, siis on lootust, et osa jääb sulamata…
Soovides taimedele parimat, mis praegu üldse võimalik,
aiandusagronoom Väino Eskla
09.01.2010
Ó Fotod: Väino Eskla
