Möödunud neljapäeval, s.o 26. mail toimus Tallinna Botaanikaaias dendroloogia õppepäev, kus jagati teavet haljastute kavandajatele ja rajajatele. Juba aastaid on Eestisse toodud Lääne-Euroopast pärit puid ja põõsaid, millest sugugi mitte kõik meie oludega harjuda ei taha. Nõrgad kohad lõid eriti välja viimaste suvede ja talvede äärmuslike ilmaolude tulemusena.

Uute lõunamaataimede kasvatamiskogemusi napib veel kõigil aiapidajail, seepärast kulusid marjaks ära dendroloogide soovitused liikide ja sortide sobivuse kohta.

Järgnevalt mõningaid noppeid õppepäevalt.

* Puukoolist või müügikeskusest tasub osta pigem kehvadest oludest pärit alatoidetud istik kui jõuliselt lopsakas taim, sest esimesel on moodustunud tihedam juurestik ning taim hakkab paremasse kasvupinnasesse sattudes jõudsamalt vohama.

* Seniste kogemuste põhjal sobivad Ungari taimed meie oludesse hästi.

* Kui on valida Hollandi ja Poola taimede vahel, tuleks kindlasti eelistada viimaseid, eriti riigi idaosast eelmägedest pärinevaid: sealne uv-kiirguse rohkus muudab taimed tugevamaks ja talvele vastupidavamaks.

* Taimede ostmisel tuleks müüjalt kindlasti küsida nende päritolu kohta (suurema riigi, nt Poola puhul ka kitsam piirkond).

* Okaspuude kollektsionäär Andres Vaasa  andmeil ei sobi meie oludesse kalifornia ebaküpress, kelle reiting on iga aastaga aina madalamale pulgale langenud. Mägi-ebaküpress on talvedele küll vastu pidanud, kuid viimasel ajal aina rohkem seenhaigustesse nakatunud.

* Hariliku pärnaga ei tasu Eesti haljastuses enam arvestada, sest ta on väga haigushellaks muutunud. Küll aga sobivad senini suurelehine, läiklehine ja ameerika pärn.

* Pärna ei soovitata istutada autoparkla kõrvale: esiteks tilgub lehtedelt autodele lehemett, mis sõidukitelt raskesti eemaldatav; teiseks sadestub kleepuvatele lehtedele heitgaaside must tahmakiht.

* Linnapuid pole mõtet üldse enne istutada, kui neid tänavate ääres mattide või muude tõketega ei kaitse: talvel paiskavad autod ja sahad soolaseguse lume teest 7-8 meetri kaugusele.

Väino Eskla