Aiandus.ee

Taimetoodangu Inspektsioon soovitab viljapuu-bakterpõletiku leviku ohu vältimiseks osta taimi ainult Euroopa Liidu kaitstavatest piirkondadest või muude riikide puhul nõuda müüjalt ZP tähistusega taimepasside olemasolu. Kuidas tõbi välja näeb?Viljapuu- bakterpõletikku põhjustab bakter Erwinia amylovora. Haigestunud taimede kahjustus sarnaneb väliselt põletuskahjustusele. Haigestuda võivad kõik maapealsed taimeosad – õied, võrsed, lehed, viljad, võra ja tüvi. Iseloomulik tunnus viljapuu bakterpõletikule on haigestunud taimeosadest piimvalgete, hiljem pruuniks muutuvate bakterilima tilkade eritumine. Võrsed painduvad tipust, omandades iseloomuliku “karjusekepi” kuju. Pruunistunud lehed ja mumifitseerunud viljad jäävad puule püsima. Haigestunud puit pruunistub, koor langeb sisse ja tüvele tekivad haavandid. Kus haigust esineb? See haigus on Euroopas levinud, Eestile lähimad viljapuu bakterpõletiku leiud on olnud Poolas, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal. Eestis ning naabermaades Soomes, Venemaal, Lätis ja Leedus viljapuu- bakterpõletikku senini ei esine. Kuidas tõbi levib? Patogeenne bakter levib peamiselt tolmeldavate ja taimemahla imevate putukate abil edasi teistesse õitesse, noortesse võrsetesse, lehtedesse, viljadesse. Ta siseneb taime putukate, rahe, tuule või inimtegevusest põhjustatud vigastuste ning looduslike avade kaudu. Üheks levikuohuks on mesilastarude viimine haiguse levialalt teise piirkonda. Võimalik on levik puuviljadest toituvate värvuliste hulka kuuluvate rändlindudega (lehelinnud, kuldnokad, põõsalinnud, rästad). Paikne levik toimub putukatega, tuulega, vihmaga ja inimese kaasabil (tööriistadega, masinatega, puiduga jm sellisega). Esineb ka nähtamatu levikuoht Erwinia amylovora võib esineda väliste haigustunnusteta taime kudedes peidetud (latentsel) kujul, seetõttu on tema levik pikemate vahemaade taha peremeestaimede istikutega tõenäoline. Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed on järgmised: õunapuud Malus, pirnipuud Pyrus, tuhkpuud Cotoneaster, viirpuud Crataegus, ebaküdooniad Chaenomeles, toompihlakad Amelanchier, tuliastlad Pyracantha, pihlakad Sorbus L, astelpihlakad Mespilus, küdooniad Cydonia, villpöörised Eriobotrya, hiina stranveesia Photinia davidiana. Neid taimi tohib meile tuua ainult teistest kaitstavatest piirkondadest (Hispaania, Läti, Leedu, Prantsusmaa (Korsika), Iirimaa, Itaalia (teatud piirkonnad), Austria (teatud piirkonnad), Portugal, Soome, Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared) Slovakkia, Sloveenia) või mujalt ametlikest puhvertsoonidest. Taimedel peab olema kaasas ZP (zona protecta - kaitstav piirkond) tähistusega taimepass. Kui Eesti kuulutatakse ametlikult kaitstavaks piirkonnaks, tohib meile tuua peremeestaimi ainult ZP taimepassiga. Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon.

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist