Et pärast külmetamist mitte haigeks jääda, siis oleks hea kohe sauna või kuuma vanni minna või ka kuuma duši all olla.
Hea on süüa kuuma suppi, milles palju maitseaineid ja ravimtaimi (paprika, aed-liivatee ehk tüümian, seller, küüslauk jne) või juua kuuma teed.
Parimat teed külmetuse korral saab iisopist, pärnaõitest, harilikust punest, aed-liivateest, melissist. Juurde mett või vaarika- ja mustasõstramoosi.
Kui on kahtlus, et olete saanud viiruse, võib kasutada inhalatsiooniks või lisada vanni ka männipungi (korjata võib koos kuni 5cm oksaotstega novembrist kuni aprillini). Inhalatsiooniks valada need üle keeva veega ja hingata anuma kohal rätiku all auru sisse. Vanniveele lisamiseks keeta eelnevalt 300 g taimi 5-6 liitris vees 5-10 min. Võib kasutada ka eeterlikke õlisid, kuid ainult naturaalseid. Vannivette tilgutada 6-7 tilka eeterlikku õli, inhalatsiooniks 4-5 tilka.
Samuti võib teha salve ja õlisid taimedest ja eeterlikest õlidest, mida saab kasutada nii haigestumise korral kui haiguse ärahoidmiseks. Seda eriti, kui viibite kohas, kust võib saada viiruse.
Eeterlike õlide kasutamisest ja omadustest saab lugeda www.balscand.ee ja sealt ka tellida või osta apteegist.
Talvel tulevad kasuks ka organismi tugevdavad teed: kõrvenõges, kibuvitsamarjad, aed-liivatee, saialille õied, purpur-siilkübar (temast võib teha ka tinktuuri või lisada teele).
Ravimtaimedes on palju vitamiine, mineraale ja eeterlikke õlisid. Kõik see kokku kaitseb ja tugevdab organismi ja tervele kehale ei tule haigus ligi.
Ka kuuluvad organismi tugevdamise juurde maitsetaimed. Küüslauk, sinep, mädarõigas, mustrõigas peaksid olema sügis-talvisel ajal meie toidulaual. Lisaks jõhvika-, pohla-, maasika-, musta sõstra, astelpaju-, vaarikahoidised ja ka marjad. Ise hoian marju sügavkülmas ja teen toormoosi talv läbi, aga ka omakeedetud moosid on head.
Kellel on kurgumandlid pidevalt haiged, võiks kasutada kibuvitsasiirupit või -moosi - seda saab ise teha rannas kasvava kurdlehelise kibuvitsa marjadest. Kasulik on ka porgandisalat hapukoore või õliga ning kibuvitsamarja tee igapäevase joogina. Kurgule on kasulik tee, mida on keedetud 30 min või hoitud termoses 6-8 tundi. Selles tees on piisavalt karotiine, mis kurgu limaskesta tugevdavad.
Hea kurgutee koostises võiks olla kassinaeri õisi või lehti, iisopit või salveid, tammekoort, saialilleõisi ja kibuvitsamarju. Seda teed võib lonkshaaval juua ja ka kuristada kurku. Tee teeb kurgu pehmemaks ja tammekoores olevad parkained (natuke on parkaineid ka kassinaeri lehtedes ja iisopis) muudavad limaskesta mikroobidele elukõlbmatuks. Kassinaeri võib asendada ka kortslehega, kibuvitsamarjade asemel võib kasutada ka pihlakat, võib lisada ka naistepuna jne.
Köha korral tuleks kasutada iisopit, aed-liivateed,männipungi, harilikku punet, teelehte, kassinaeri lehti ja õisi, altee lehti ja õisi või juurikat, islandi samblikku ja pihlaka- või kibuvitsamarju. Taimedest võib teha segu: võttes neid võrdsetes kogustes ja segada. Aga võib ka eraldi kasutada. Mitmest taimest saab tõhusama tee, aga kui kõiki pole, võib kasutada ka 1-2 taime korraga.
Üks vana köhataim on kindlasti islandi samblik, keda paljud tema kibeda maitse tõttu pelgavad. Aga kes on kasutanud, see teab, et muust enam abi ei saa. Islandi samblik aitab ka palaviku ja kurnatuse korral. Et toimet tõhusamaks muuta ja kibedust leevendada, olen ise teinud ägeda bronhiidi ja köha korral tee islandi samblikust ja kibuvitsamarjadest, võttes peotäie kumbagi 2-3 liitri vee kohta ja keetnud 30 min. Raviteele (kui ei saa muidu juua) võib lisada suhkrut. Mett viimasel ajal ei soovitata ravi tee sisse segada. Külmetushaiguste tee kõrvale võib mett limpsida, aga mesi takistab toimeainete imendumist maost ja reageerib taimetees olevate ainetega. Mine tea, võib-olla lükatakse ka see teooria mõne aja pärast ümber - ise olen küll alati külmetuse ja köha korral teega mett tarvitanud ja terveks saanud.
Köha korral on kasutatud hanerasva rinna peale ja lastele ka jalataldadele määrimiseks –aga võib teha ka köhasalve ja õlisid määrimiseks –männipungadest, sookailust, nulu- ja männiõlist.
Meie külmetuse salv on tehtud männipungadest, aed-liivateest, salveist, sinepiõlist, kadaka-, eükalüpti- ja nuluõlist. Lisaks köhale aitab ka kurguvalu korral, kui kurgule määrida ja soojalt kinni katta. Sellise koostisega salv või õli (ilma mesilasvahata) aitab ka eemal hoida viiruseid, kui seda määrida nina alla välja minnes. Kui kõiki komponente pole, võib kasutada ka kadaka eeterlikku õli mõne kreemi või õli sisse tilgutatuna (1-2 tilka korraga). Kadakat on Eesti rahvameditsiinis kasutatud puhastava ja kaitsva taimena.
Nohu korral aitavad inhalatsioonid, eeterlikest õlidest ja taimedest tehtud salvid (meie aia nohu salv on tehtud viinamarjaseemne õlist, männipungadest, aed-liivateest ja piparmündi- ning eukalüptiõlist. Aga saab teha ka angervaksa õitest või juurtest, salveist, kummelist, sookailust. Kuumutada (mitte üle 95 °C) kaane all, et eeterlikud õlid alles jääksid. Kasutada võib nii searasva, külmpressi õlisid, taimseid rasvu (kakao-, palmi jne rasvad) taluvõid. Kui on tegu õliga, võib lisada u 10% vaha ja lõpuks eeterlikke õlisid 1-2% mahust ja ongi olemas endale ning lastele kasutamiseks hea salv, mis teeb nina lahti ja hävitab pisikud. Kui ei ole eeterlikke õlisid, siis võib lisada ka piparmündi- või eukalüptilehti.
Teedest sobivad kibuvits (vedeldab nohu), iisop, salvei, männipungad ja aed-liivatee. Paljud ravimtaimed on ka ühtlasi maitsetaimed: lihale, pastale, kalale jne.
Iisop, pune, aed-liivatee ja basiilik võiksid olla ka meie köögis - maitsestamaks suppe ja lihatoite, ka toidus on nendel ravivad omadused ja toidud omamaiste taimedega on minu arvates palju paremad kui lisaainetest kubisevate võõramaiste maitsesegudega. Kes ise ei kasvata –neile on hea valik öko- ja looduspoodides maitsetaimi.
Katrin Luke
Karepa ravimtaimeaia perenaine
www.ravimtaimeaed.ee
20.12.2009
