1.jaanuarist 2010 hakkavad toidukäitlejad senise kohustusliku riigilõivu asemel maksma reaalselt järelevalve ees. Ühe kontrollija käigu hind ei küündi edaspidi üle 1000 krooni.

Vabariigi Presidendi välja kuulutatud „Toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ muudetakse senist kehtivat ettevõtete kontrollimise rahastamise süsteemi, mille kohaselt muutuvad kulud toidukäitlejale reaalsete toimingute põhiseks. Kui seni tuli igal toidutööstusel või toitlustajal maksta riigilõivu ka siis, kui kontrolli tegelikult tema juures ei käinud, siis uuest aastast tuleb tasu maksta vaid teostatud järelevalvetoimingute eest.

Uuest aastast jõustuva seaduse kohaselt muutub kontrollimise eest makstav tasu tunnihinna põhiseks, arvestades et ühe kontrollija kohta ei saa järelevalveasutus ehk Veterinaar- ja Toiduamet küsida rohkem kui kaheksa tunni tasu. Kui ettevõtet kontrollib mitu inimest, siis arvestatakse hinda iga ametniku kohta eraldi.

Käesolev seadusemuudatus puudutab kokku ligi 10 000 ettevõtet, kelles suuremaid kontrollitakse aastas mitu korda, väiksemaid aga harvem. Keskmiselt tehakse aastas iga ettevõtte kohta üks kontroll. Kontrollimise eesmärgiks on tagada toidu käitlejate juures kõigi käitlemisnõuete täitmine, selleks et nende toodang ja pakutav kaup oleks tarbijale ohutu.

Teine toiduseaduse muudatus puudutab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistajaid, töötlejaid ja turuleviijaid. Edaspidi on neil kohustus esitada majandustegevuse registri registreerimistaotluses lisaandmed, milliseid materjale ja esemeid ettevõtja tegevus hõlmab. Selle nõude eesmärk on võimaldada Veterinaar- ja Toiduametil saada järelevalve teostamiseks paremat ülevaadet sellel alal tegutsejatest. Lisaandmeid ei pea aga esitama need, kes toidukäitlejana peavad vastavalt toiduseadusele oma ettevõttest teavitama või olema tunnustatud, sest siis toimub järelevalve juba niigi toiduahela tavapärase järelevalve käigus.

Lisaks eelnevale lihtsustakse toidukäitleja enesekontrollilaborite nõudeid. Muudatuse kohaselt peab käitleja looma ja rakendama enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise kvaliteedisüsteemi. Selline paindlik sõnastus avardab olulisel määral käitlejate valikuvõimalusi ja võimaldab hoida töös just konkreetsele ettevõttele asjakohast kvaliteedisüsteemi.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 16.12.2009 pressiteade