Kalju Kask sündis 13. detsembril 1929 Tallinnas elektriku peres. Ta lõpetas Tallinna 10. keskkooli 1949. aastal kuldmedaliga.

Tartu ülikoolis valis Kalju Kask 1949. aastal botaanika rakendusala – aianduse. 1951. aastal moodustati põllumajandus-, metsandus- ja veterinaariaerialadest uus õppeasutus – Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mille Kalju Kask lõpetas kiitusega 1955. aastal. Tööle suunati ta Kostivere sovhoosi osakonnajuhatajaks. Aiandust selles osakonnas ei olnud.

Kui 1956. aastal tekkis võimalus minna tööle Teaduste Akadeemia Bioloogia Eksperimentaalbaasi Tallinnas, siis kasutas Kalju Kask selle kohe ära. Uues töökohas sai ta ülesandeks viljapuuaia hooldamine, lõunamaiste viljapuude (aprikoosipuu, viinapuu) katsetamine ja tööd kahes suures tsitrusekasvuhoones.

1957. aastal loodi Eksperimentaalbioloogia Instituut ja mõni aasta hiljem Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaed, kuhu esimesteks aspirantideks võeti Kalju Kask ja Helmi Võsamäe. Kase juhendajaks sai NSV Liidu TA V. Komarovi nimelise Botaanikainstituudi tatarlasest professor Ilja Konovalov. 1965. aastaks oli taimefüsioloogia alane väitekiri „Mõnede viljapuuliikide seemnete käsitsemine vahelduvate temperatuuridega ja selle mõju seemikutele” valmis ning bioloogiakandidaadi kraad ENSV TA vastavas nõukogus kaitstud.

Eksperimentaalbioloogia Instituut pakkus K. Kasele töökoha geneetika sektorisse. Uurimisvaldkond oli tugevatoimeliste keemiliste mutageenide toime uurimine sordiaretuses.

1970. aastal tehti K. Kasele ettepanek tulla tööle Polli, tolleaegsesse Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi puuviljanduse osakonda vanemteaduriks – jätkama haigestunud doktor Aleksander Siimoni tööd. Seal sai tema ülesandeks õuna- ja pirnipuu sordiaretus ning sordiuurimise ja -aretuse töörühma juhtimine. A. Siimoni poolelijäänud õuna- ja pirniaretuse lõpetamine tõi K. Kasele kahe õuna- ja ühe pirnisordi kaasautorluse. Uued ristamised ja saadud seemikutest kasvatatud paremad taimed panid aluse uutele sortidele.

Kalju Kase aretustöö ühtekokku on kestnud 53 aastat ja ta on aretanud 29 sorti. 2009.a. seisuga on kümme K. Kase aretatud sorti võetud Eesti viljapuude soovitussortide nimekirja: sealhulgas 4 õuna-, 2 pirni- ja 4 maguskirsisorti. Läti vastavas nimestikus on kuus K. Kase aretatud sorti.

Kalju Kask oli kümme aastat Tartu Ülikooli doktoritööde kaitsmise botaanika- ja ökoloogianõukogu liige, seejärel kümme aastat Eesti Maaülikooli samalaadse põllumajandusnõukogu liige. Ta on oponeerinud väitekirju peale Eesti ka Venemaal ja Valgevenes, juhendanud doktorante Eestis ja Lätis.

Kalju Kask on üheksa raamatu autor, avaldanud ligi tuhat nõuandvat ja puuviljandust propageerivat artiklit. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige on Kalju Kask alates selle taastamisest pärast Eesti uuesti iseseisvumist, aastast 2005 selle auliige ning elutööpreemia laureaat (2007). Eesti Maaülikool andis talle 2004. aastal teenetemedali.

1988. aastal sai Kalju Kask ENSV teeneliseks teadlaseks. Eesti Vabariik tunnustas 2006. aastal K. Kase teeneid Valgetähe neljanda klassi ordeniga ja 2009.a Eesti Vabariigi teaduspreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Soovime juubilarile jätkuvat tervist ja jõudu tundmaks rõõmu tehtust!

Edgar Haak, Pollis detsembris 2009

Parimad soovid ka Aiandus.ee tegijate poolt ning suurim tänu senise meeldiva koostöö eest!