Kui siiani on (sügis)talv olnud taimede jaoks õhutemperatuuri poolest lausa hea (suuri kõikumisi pole olnud ning viimastel päevadel on kraad-kraadilt külmemaks läinud), siis lähemate päevade ennustus lubab (eelkõige) sisemaale üsna järsku kraadiklaasi näidu langust.

EMHI ilmakaardi järgi oli 11. detsembri hommikul kõige paksem lumi väiksel alal põhjaranniku keskel – kuni 10 cm. Mujal Eestis oli kas paljas või mõnesentimeetrise kihiga kaetud. Ennustuse järgi pole olulist lumelisa oodata, kuid kunagi ei tea, kui palju sademeid puistavad pilved sooja mereõhu ja mandrilise külma kokkupuute alal.

Kui rööbiti külmenemisega tuleks kõikjal maad kattev lumekiht, poleks asi nii hull. Kuid ennustuste kohaselt kipub Eesti jääma pigem kõrgrõhkkondade rüppe. See seis aga lund ei paku. Väiksema külma vastu kaitseks maapinda edukalt ka juba umbes 5 cm paksune kohev lumekiht.

Veel on meeles mõne aasta tagune lumeta pakane, mis suurel osal Eestist palja maa tõttu isegi sellised taimed hävitas, kes muidu hästi talvituvad. Ikka põhjuseks see, et liiga madalad külmakraadid läbi kaitsmata pinnase taimejuurteni jõudsid.

Ja nüüd, kui ilmaennustajad taas paljamaapakasega hirmutavad, on mõistlik taimede juurtepiirkonda katta, olgu see siis kuiva turbaga, puulehtedega või mistahes muu õhulise materjaliga…

Loe lisaks talvekatete kohta: www.aiandus.ee.

Palja maa korral on heaks kaitseks pakase eest kuivad puulehed ja neile asetatud kuuseoksad

Väino Eskla

12.12.2009