15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärgiks on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe.

7.-18. detsembrini Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kohtumise eesmärgiks on saavutada tuleviku tegevusi pärast 2012. aastat puudutav kokkulepe, mis tagaks arengumudeli sellise muutuse, et kliimasoojenemine püsiks 2 °C piires. Tõenäoliselt osutub kokkuleppe saavutamine keeruliseks, sest peaaegu kõikidel 194 riigi esindajatel on oma nägemus, kuidas kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada.

„Uus kliimakokkulepe peab olema kõiki riike hõlmav ja ambitsioonikas,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Kõik riigid, välja arvatud vähim arenenud riigid, peaks saama siduvad eesmärgid ning võtma kohustuse panustada mitmekülgselt kliimamuutustega tegelemisse,“ märkis ta.

Keskkonnaministri sõnul peab Eesti oluliseks kliimakokkuleppe saavutamist Kopenhaagenis, leides, et oluline on vältida ajalist vahet Kyoto ja uue leppe kehtivusperioodide vahel. „Kindlasti ei tohi tulemus tulla iga hinna eest, vaid kokkulepe peab olema tasakaalustatud ning eeskätt pidama silmas keskkonda,“ täpsustas Tamkivi.

Ülimalt tähtis on kaasata uude leppesse kõik suurriigid nagu USA, Hiina, India ja Venemaa, kes nelja peale põhjustavad 50% kõikidest kasvuhoonegaasidest.

Kohtumisel tuleb jutuks ka vähem arenenud riikide rahastamine kliimamuutustega võitlemisel. „Eesti seisukoht on see, et rahvusvahelise rahalise „kliima-abi“ kõlbulikud on üksnes tegevused, mis on mõõdetavad, esitletavad ja tõendavad,“ täpsustas Tamkivi.

Lisainfo: Allan Gromov, Keskkonnaministeeriumi asekantsler; 501 1485; Brita Merisalu, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja; 626 2908, 527 6851; brita.merisalu@envir.ee.