|
Eesti vesikondade arv suurenes
(2004-06-03 18:05:37)
| 3. juunil võttis Vabariigi Valitsus vastu rahvusvahelise tähtsusega määruse Eesti vesikondade ja alamvesikondade nimetamise kohta.
Tagamaks optimaalne ja tõhusalt toimiv veemajanduse korraldus võttis
valitsus vastu uue vesikondade nimetamise määruse, mille peamine
erinevus seni kehtinud määrusest on kogu Eesti territooriumi jaotamine
ühe vesikonna asemel kolmeks vesikonnaks:
* Lääne-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Läänesaarte, Harju, Matsalu
ja Pärnu alamvesikonnad
* Ida-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Peipsi, Viru ja Võrtsjärve
alamvesikonnad
* Koiva vesikond, mis moodustab rahvusvahelise vesikonna koos Koiva jõe
Lätis paikneva vesikonnaga
Pandivere põhjavee alamvesikond on moodustatud põhjavee kaitseks ja
kuulub nii Lääne-Eesti kui ka Ida-Eesti vesikonda.
Vesikondade ja alamvesikondade ümberjagamise kaugem eesmärk on saavutada aastaks 2015 kõikide veekogude ja põhjavee stabiilselt hea seisund.
Selleks moodustati järvede ja jõgede valgaladest hüdrograafilised
piirkonnad, mis veeseaduse mõistes tähendavad vesikondi ja
alamvesikondi. Iga vesikonna ja alamvesikonna tegevusraamistiku
rakendamiseks tuleb koostada veemajanduskava.
Täna vastu võetud vesikondade ja alamvesikondade määruse rakendamisel
on oluline mõju rahvusvahelisel suhtlemisel naaberriikidega, kellega
Eestil on ühised piiriveekogud või piiriülesed valgalad. Ühine
piiriveekogu Peipsi järv on Eestil Vene Föderatsiooniga, Koiva jõe
valgalal jagab Eesti piiri Läti Vabariigiga.
Määruses lähtuti Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika alase
tegevusraamistikku kehtestavast direktiivist (2000/60/EÜ), mis määratleb veemajanduse korralduse ja kavandamise Euroopa Liidu liikmesriikides.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade. | |
|