Avaldame järgnevalt EPMÜ taimekaitseinstituudi vanemteadurite Luule Metspalu ja Külli Hiiesaare kirjutise traatussidest (kokkuleppel autoritega).

Viimasel ajal on meie poole pöördunud murelikud aiapidajad: kartulimugulaid, aia- ja köögivilju, maasikataimi rikuvad ning hävitavad traatussid. Kes need siis on ja mida me neist peaksime teadma?

Traatussid on naksurite tõugud. Eestis on teada üle 60 naksurlaseliigi, kellest enamik liike elab ja toitub lehekõdus ning mädanevas puidus ning on tuntud kui kõdu ja komposti ümbertöötajad. Ainult vähesed naksuriliigid on meil kahjurid, kuid teatud oludes neist piisab, et rikkuda meie saak.

Valmik on keskmise suurusega, sihvaka, tugevasti kitiniseerunud kehaga mardikas. Kattetiivad ahenevad tahapoole. Kergeim viis naksurit ära tunda on asetada mardikas selili. Kui hüppab õhku naksatusega ja maandub jalgadele, on tegemist naksuriga.
Vastne on rulja kehaga kollane kuni pruun, vanemate kasvujärkude kehakatted on äärmiselt tugevad. Sellest rahvasuus ka nimetuse "traatuss".
Täiskasvanud traatuss võib olla kuni 2-3 cm pikkune, kolme jalapaariga. Puudutusel ei keerdu kunagi rulli ega püüa tagurpidi liikuda.

Talvituvad nii valmikud kui erinevates kasvujärkudes tõugud. Soojade ilmade saabudes muutuvad nii tõugud kui ka valmikud aktiivseks. Valmikud väljuvad talvituspaikadest ning neid võib suvel leida rohult või puude ja põõsaste lehtedelt. Munad munetakse tõugu toidutaimede lähikonda mulla ülemisse kihti. Kahjuritena tuntud liigid eelistavad munemiskohana sööti, põldheina- või teraviljapõlde, ka muru. Arvukamalt esineb traatusse rasketel huumusrikastel ja happelistel muldadel. Munast koorunud tõuk toitub esialgul vaid huumusest. Noored traatussid on väga tundlikud mulla niiskuse ja temperatuuri suhtes. Kuivast pinnasest liiguvad nad mulla alumistesse kihtidesse, liigniiskes mullas jäävad pindmisse kihti. Selline temperatuurist ja niiskusest mõjutatav üles-alla liikumine toimub kogu vegetatsiooniperioodi vältel.
Külmade saabudes minnakse sügavamatesse mullakihtidesse talvituma. Kevadel algab kõik uuesti, kuid nüüd hakkavad teise aasta tõugud sööma taimede juuri, külvatud seemneid ja mugulaid, eriti siis, kui elatakse toiduvaeses pinnases.

Sõltuvalt liigist kestab vastsejärk 3-5 aastat ning see on ka üks põhjustest, miks neist on raske lahti saada. Nende aastate jooksul vahetab traatuss kesta kuni 8 korda. Viimase arenguaasta suvel traatussid nukkuvad. Selleks kaevuvad nad kuni 20 cm sügavusele mulda ning teevad mullast nukuhälli. Nukk on pehmete kehakatetega ning just see arengujärk on väga tundlik maaharimistööde suhtes. Osa valmikuid sellel aastal nukukestast välja ei tule ja jääb samasse talvituma, teised väljuvad küll kestast, kuid ka nemad ei tule mullast välja enne järgmist kevadet.

Meil on traatussi praeguse buumi üheks peamiseks põhjuseks söötijäänud põllud, sest naksurid eelistavad alasid, kus on piisavalt toitu rohujuurte näol ja kus saadakse segamata paljuneda. Palju maid on aga söödis olnud juba nii pikka aega, et naksuritel on olnud mitu põlvkonda. Edukalt arenevad naksurid ka looduslikel heina- ja karjamaadel. Kõigi nimetatud pindade ülesharimisel on eriti tugevat traatussi kahjustust oodata juba teisel ja kolmandal aastal. Selleks ajaks on sisseküntud rohustu lagunenud ja toidupuudusesse jäänud traatussid tulevad kultuurtaimedele.

NB! Eriti pingeliseks muutub aga olukord seal, kus enne ülesharimist kogu maatüki rohustu hävitatakse glüfosaadiga, näiteks Roundupiga. Selline meetod on meil väga levinud. Seoses maasikakasvatuse hoogustumisega rajatakse sageli istandik söötis olnud maale, töödeldes eelnevalt kogu pinna mingi umbrohutõrje vahendiga. Tänu sellele saabki antud maatükil valdavaks kahjuriks traatuss. Kui hävib rohustu, kaob ka traatusside toit ja siis tullakse ja hävitatakse istutatud maasikataimede juurestik, puuritakse läbi juurekael jne. Sama saatus tabab kartulit, kui see pannakse eelmisel sügisel ülesküntud söödile. Kui kahjustatakse mugulaid, ei ole kartulipuhmastel esialgu traatussi kahjustus üldse märgatav. Ebameeldiv üllatus tabab saagikoristusel. Traatussid on uuristanud mugulatesse sügavaid käike. Sellised mugulad ei säilu. Kui puuritakse läbi juurekael, siis vigastatud varred närbuvad ning kahjustus tuleb ilmsiks varakult.

Kuidas traatusse avastada?

Ülesharitaval maal tuleks enne külvide tegemist määrata, kas seal on traatusse. Selleks on mitmeid meetodeid:

* Söödis olevatel maadel võib traatusse leida kivide alt või põllupeenralt. Neid alasid tuleks enne harimistöid korduvalt inspekteerida.

* Maaharimise ajal võib traatusside leidmiseks põllu mitmes paigas mulda sõeluda. 

* Traatusside tuvastamiseks võib mulda paigutada söötpüünised. See meetod on maailmas laialt levinud. Selleks pange peenesilmalisse võrkkotti 3-4 lusikatäit nisukliisid ja jahu ning kaevake kott kuni 15 cm sügavusele mulda. Katke mullaga ning asetage selle peale must kile, et püünis oleks kaitstud vihmavee eest ning maapind oleks seal soojem kui ümbritseval alal. Selliseid söötasid paigutage mitmesse erinevasse kohta. Nädal hiljem vaadake söödad üle. Kui mullas on traatusse, siis leiate neid ka söödakottidest.

* Traatusside avastamiseks võib kasutada meelitistena tükeldatud juurvilju ning kartuleid. Asetada need aeda, lõikepind vastu mulda. Meelitisi tuleb sageli kontrollida.

* Jälgitavale maatükile võib asetada väikesi rohu- või põhuhunnikuid (20-30 cm läbimõõduga), mille alla traatussid meelsasti kogunevad.

Mida elukatega ette võtta?

* Soovitatav on kasvatada traatussirikastel maadel esialgul selliseid taimi, mille lähikonda naksur ei mune ja mida traatuss ei kahjusta. Sellisteks söödijärgseteks kultuurideks võiksid olla näiteks lutsern, mesikas, tatar, lina, hernes. Kirjanduse andmeil võib ka valge sinep mõjuda halvasti mullakahjuritele, eriti aga traatussile. Hoida need kultuurid kindlasti umbrohupuhtana, eriti mais ja juunis naksurite munemise ajal.

* Maasikaistandiku rajamisel tuleks maasikaridade vahele jätta rohuribasid, kuhu traatussid saaksid koonduda. Ribasid tuleb umbrohtude leviku takistamiseks pidevalt niita, kuid mitte korraga kõiki ribasid. Nii saaks ribadel toituv kasulik fauna ümber kolida niitmata ribadele.

* Muldade väetamine, eriti kaaliumi ja lämmastikuga ning lupjamine mõjub traatusside arengule ebasoodsalt.

* Kahjustusi vähendab ka korduv mullaharimine soojade ilmadega, sest siis on tõugud pinnakihis, kus neid mehaaniliselt vigastatakse või satuvad nad lindude toiduks. Kanadas on aga leitud näiteks, et traatussirohke pinnas meelitab ligi vareseid, kes siis ümbruskonnas ka  pahategusid korda saadavad.

* Mustkesa enne kultuuride rajamist aitab vähendada kahjuri arvukust. Kuid see tuleb korduva mullaharimisega hoida ilmtingimata umbrohupuhtana. Kevadine korduv harimine hävitab tõuke ja mune, augustikuine harimine mõjub eriti halvasti nukkudele.

* Võib katsetada ka haljasväetistega, mis on mõningatel juhtudel andnud tulemusi.
* Traatusse hoiab vaos ka kultuuride vaheldamine.

* Keemiliseks tõrjeks pole erilisi võimalusi, sest kahjur on mullas võrdlemisi hajutatult. Mulla lausmürgitamine ei tule aga kõne alla, sest sellega hävineks ka kasulik elustik.

* Naksurite väljapüügiks on katsetatud feromoonpüüniseid ja isaste desorienteerimiseks emaste sünteetilisi suguferomoone.

© Luule Metspalu, Külli Hiiesaar
(teksti pole lubatud kasutada muudes väljaannetes ilma autori[te] loata!)

Aiatark OÜ