2010. aasta riigieelarve projektis on põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetamiseks planeeritud 4,3 miljardit krooni, mis on tänavuse aastaga võrreldes viis protsenti rohkem. Pool sellest rahast kulub otseselt põllumajandusele.

4,3 miljardist kroonist 1,169 miljardit krooni tuleb Eesti riigi tuludest, ülejäänu pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Tänavu suunatakse põllumajandusse ja maaellu kokku 4,102 miljardit krooni, millest Eesti riigi panus moodustab 1,015 miljardit krooni.

Eestipoolne Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up kasvab tuleval aastal 520 miljoni kroonini võrrelduna tänavuse 445 miljoni krooniga. ELi otsetoetus tõuseb 959 miljonilt kroonilt 1,137 miljardi kroonini. Teadus-arendus tegevustesse suunatakse 30,9 miljonit krooni (2009. aastal 23 miljonit krooni), kalanduse arengukavasse 283 miljonit krooni (140 miljonit krooni) põllumajanduse arendamisse 47,5 miljonit krooni (41,2 miljonit krooni) jne.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on tuleva aasta eelarves väga vähe valdkondi, kus kasv ei tule ainult Euroopa Liidu toetuse arvelt vaid ka Eesti riigi enda panusest. „Põllumajandus on olnud valitsuse selge prioriteet, millest kõnelevad ka numbrid,“ lausus ta.

Seedri kinnitusel näeks tema hea meelega, et põllumajandustoetused kasvaksid veelgi, sest just seda valdkonda on majanduslangus kõige valusamalt tabanud. „Kokkuostuhindade kukkumine on olnud lihtsalt liiga järsk,“ rääkis ta. „Aga sellisel juhul peaksime minema teiste eluliselt tähtsate valdkonda kallale, millest ei jääks puutumata ükski Eesti inimene.“

Tõenäoliselt on Eesti põllumajandustoetuste kasv Seedri kinnitusel järgmisel aastal Euroopa üks suuremaid. „Põllumehed heidavad meile ette, et näiteks Läti maksab oma top-up’i nii tänavu kui tuleval aastal sajaprotsendiliselt välja, kuid tegelikult ei ole see nii. Tänavu on lätlaste top-up’i täitmisprotsent pisut üle 70 ja tuleval aastal tõenäoliselt märksa madalam,“ lisas ta.

Õnneks on siiski ka märke sellest, et põllumajandustootjate olukord hakkab paranema. Viimase paari kuuga on toorpiima hind tõusnud võrreldes madalaimate tasemetega kuni 50 sendi võrra. Näiteks või hind maailmaturul on aga kasvanud nii palju, et kadunud on vajadus Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu järgi. Eesti piimatootjatele on see oluline, sest ligi pool Eestis toodetud toorpiimast müüakse peamiselt või juustu ja lõssipulbrina Eestist välja.

„Asjad liiguvad paremuse suunas ja seda on tunnistanud ka põllumehed ise,“ ütles Seeder. „Kuuldused Eesti põllumajanduse surmast on ilmselgelt liialdatud, kuigi osad põllumehed nii näidata püüavad.“

Lisainfo: Külliki Kübarsepp, ministri nõunik, tel 625 6135, 516 6467, e-post kylliki.kybarsepp@agri.ee.