Tervisekaitseinspektsioon tuletab meelde, et soojade ilmadega suureneb teetanusse nakatumise oht, sest siis hakkavad tegutsema aiapidajad ja põllumehed, kellest paljudel on tegemata teetanuse vastane süst.

Enamik inimestest aga paraku ei tea, et mullas ja sõnnikus võivad peituda üliohtlikud teetanuse ehk kangestuskramptõve tekitajad.
Kevadeti ja suviti saavad käte ja jalgade vigastusi ka need, kes aia- või põllutöid ei tee, näiteks lapsed õues mängides. Marrastused, lõike- ja torkehaavad, pinnud nahas, putukate ja loomade hammustused on potentsiaalselt ohtlikud teetanuse-nakkuse suhtes.

NB! Teetanuse vastu piisava kaitse saamiseks tuleb vaktsineerida iga kümne aasta tagant. Teavet selle kohta, kus saab kaitsesüsti teha, annab perearst.

MIS ON TEETANUS e KANGESTUSKRAMPTÕBI?

Haiguse põhjuseks on Clostridium tetani poolt anaeroobsetes oludes toodetud eksotoksiin (teetanustoksiin). Cl. tetani on pinnases laialt levinud.
Haigustekitaja satub organismi haava kaudu.
Lõimetusaeg on tavaliselt 6–14 päeva (võib olla ka 1–30 päeva).

Sümptomid
Haigestumist iseloomustab suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Vältimine

Teetanust on võimalik vältida vaktsineerimisega, vaktsineeritud inimesed on immuunsed 10 aastat, selle aja möödudes on vajalik taasvaktsineerida. Saastunud haavade korral on oluline pöörduda õigel ajal arsti poole, kes vajadusel vaktsineerib.

Teetanuse ohurühma kuuluvad põhiliselt täiskasvanud, sest lapsed on vastavalt "Laste kaitsepookimise ajakavale" vaktsineeritud.

Tänu vaktsineerimisele esineb Eestis teetanust harva, 1–2 juhtu aastas.

Allikas: Tervisekaitseinspektsioon