Neljapäeval, 19. novembril algusega kell 11 toimub Tallinnas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse saalis (Mustamäe tee 33) veemajanduskavade eelnõude avalik arutelu.
Veemajanduskavade eesmärgiks on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide pinna- ja põhjavete hea seisund. Kavad sisaldavad ülevaadet peamistest probleemidest ning tegevusi probleemide lahendamiseks.
„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid piire,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. „See on vältimatu, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab tervet jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni ning üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi,“ märkis ta.
Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt veemajanduspiirkondadeks ehk vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Lisaks on kõik vesikonnad jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Iga vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.
Avalikke arutelusid on eelneva kuu jooksul korraldatud kõikides maakonnakeskustes ning Tallinnas aset leidev arutelu, mis keskendub esmajoones Harjumaa probleemidele, on viimane.
Harjumaa kuulub tervikuna Lääne-Eesti vesikonda. Peamisteks veeprobleemideks peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.
„Lääne-Eesti vesikonna veeprobleemid on koondunud eeskätt Harjumaa piirkonda, sest just siin on kõige rohkem elanikke ja majandustegevust,“ märkis Reisner. Harjumaa jõgede vee seisundit ohustab enim kanalisatsiooniga ühendamata elupiirkondadest tulev heitvesi. Joogiveeprobleemide peamiseks põhjuseks on valglinnastumine, sest uutes elamupiirkondades ei jõuta nõuetele vastavaid veevarustussüsteeme piisava kiirusega ette valmistada. Suur osa Harjumaast jääb ka Tallinna pinnaveehaardesüsteemi, see aga on olulise tähtsusega Tallinna elanike joogivee kvaliteedi seisukohast.
Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehel, www.envir.ee/vmk. Aruteludel osalemiseks palume teatada telefonile 626 2855 või registreerida internetis www.envir.ee/osale.
Lisainfo: Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist, 626 2855, rene.reisner@envir.ee; Brita Merisalu, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, 626 2908, 527 6851, brita.merisalu@envir.ee.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.11.2009 pressiteade. |
