Talvekuu esimene päev saabus sel aastal Mandri-Eestis tõsiste külmakraadidega: päikesetõusu eel oli õhus kohati -6...-8 °C, maapinnal aga tõenäoliselt veel mõne pügala võrra madalam temperatuur. Selline külm tekitab nii veele kui paljale niiskele mullapinnale tugeva kooriku peale. Ja ega kraadiklaas päevalgi palju üle nulli kipu tõusma.

Lähemate päevade ilmaennustus lubab sisemaal miinuskraadide püsimist.

Tundub, et taimede karastumise suhtes on viimased nädalad üsna head olnud: õhutemperatuur on tasahilju madalamale langenud. Võrdluseks: on olnud aastaid, kui kraadiklaasi näit lühikese aja jooksul suurtes piirides kõigub. Taimedele on halvim see, kui näiteks püsiva +10 kraadi juurest mõne päeva jooksul -10ni langeb. Sel juhul on kahjustused varmad tulema. Seega pole praegusel hetkel põhjust muretsemiseks.

Taimede edasise käekäigu suhtes saab aiapidaja paljuski ise kaasa aidata. Selleks on erinevad katmisvõimalused.

Loe talvekatete kohta…
 

Olen juba mitu aastat kasutanud kuivi puulehti võimaliku lumeta pakase puhuks. Kuiva ilmaga riisutud lehtedest säilitan osa katuse all ja kui kraadiklaasi näit peaks talve poole lumeta maa korral alla -10 langema, kasutan lehti taimejuurte kaitseks.

NB! Teeksin puulehtede kasutamise suhtes ühe täpsustuse. Multšiks ei soovita kasutada neid lehti, mis silmnähtavalt seenhaigustest tabandunud. Näiteks soovitan viljapuude ja marjapõõsaste alt sealsed lehed kindlasti ära riisuda ja võimaluse korral põletada. Vastasel juhul säilivad seeneosed seal kevadeni ning asustavad uusi lehti seda ägedamalt. Maapinna katteks külma vastu sobivad aga näiteks kase-, lepa-, vahtra- jm metsapuude lehed. Tasub meeles pidada, et haigustekitajad levivad eelkõige sama taimeliigi lehtede abil. Kellel huvi, võib uurida täpsemalt mõnest põhjalikust taimekaitseraamatust, milliseid taimeperekondi ja –liike üks või teine haigus kahjustab.

Loe muude novembri aiatööde kohta: www.aiandus.ee.

Vaata lisaks ka oktoobrikuud: www.aiandus.ee.

02.11.2009

Tekst ja fotod Väino Eskla