Teisipäeval, 27. oktoobril toimuvad Jõgeval ja Viljandis veemajanduskavade eelnõude avalikud arutelud.

Arutelud toimuvad Jõgeva Maavalitsuse saalis (Suur tn 3) algusega kell 10 ning Viljandi Maavalitsuse saalis (Vabaduse plats 2) algusega kell 15.

Veemajanduskavade eesmärk on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide Eesti pinna- ja põhjavete hea seisund. Kavad annavad ülevaate peamistest probleemidest ning pakuvad tegevusi nende lahendamiseks.

„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, mis tähendab, et järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või omavalitsuste administratiivseid piire,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. „Nii on kõige õigem, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab jõge lähteallikatest kuni merre suubumiseni. Üksikute jõelõikude kaupa kaitsmisest poleks suurt abi,“ märkis ta.

Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt kolme veemajanduspiirkonda ehk vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Vesikonnad jagunevad väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, mida on kokku 9. Iga vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.

Jõgevamaa kuulub peaaegu tervikuna Ida-Eesti vesikonda. Viljandimaast peaaegu pool kuulub Ida-Eesti vesikonda ning teine pool Lääne-Eesti vesikonda. Peamisteks veeprobleemideks peetakse reostust, mis pärineb linnade ja asulate reoveepuhastitest ning põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.

Ida-Eesti vesikonna kõige olulisem objekt on Peipsi, mis on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km², millest Eesti territooriumile jääb 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi. „Ida-Eesti vesikonna põhiküsimus on just Peipsi seisund ja selle parandamine,“ ütles Reisner, täpsustades, et Peipsi ebameeldivaim probleem on toitainete rohkusest tingitud vetikate vohamine.

Lääne-Eesti vesikonnas on olulised eeskätt merre suubuvad jõed, millest Pärnu jõgi on kõige suurem. „Lääne-Eesti vesikonnas tuleb tähelepanu pöörata jõgede tõkestamatusele ja kalade liikumisvõimalustele piki jõge, sest merre suubuvatest jõgedest sõltub nii rannikuvee kui ka jõgede endi kalarohkus,“ lisas ta.

Veemajanduskavade avalikel aruteludel saavad kõik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Väljatrükitud veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehel, www.envir.ee/vmk. Aruteludel osalemiseks palume teatada telefonile 626 2855 või registreerida internetis www.envir.ee/osale.

Lisainfo: Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist, 626 2855, rene.reisner@envir.ee; Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811, agnes.jurgens@envir.ee.