Reedel, 23. oktoobril andis Eestimaa Looduse Fond (ELF) OÜ Viraitole üle Eesti kõige läänemeresõbralikuma põllumajandustootja auhinna.
ELF koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade Talunike Keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid "läänemeresõbralikke" põllumajanduspraktikaid - praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust.
Ümber Läänemere otsitakse Läänemere sõbralikku põllumajandustootjat, kes valitakse rahvuslike voorude võitjate hulgast üheksalt maalt. Konkurss aitab jagada kogemusi ning rõhutada säästva põllumajanduse olulisust, et vähendada Läänemere eutrofeerumisohtu. Rahvusliku võistluse võitjad saavad vastava sertifikaadi, tasuta reisi keskkonnasõbraliku põllumajanduse konverentsile ja rahalise auhinna (1000 eurot). Läänemere regiooni üldvõitja rahaline auhind on 10 000 eurot.
Eesti eelvooru võitis ja seega esindab Eestit OÜ Viraito. OÜ Viraito on Põltsamaa vallas asuv perefirma, mis asutati 1999. aastal. Põllumajandusliku tegevuse põhialad on piimatootmine ning taimekasvatuses teraviljakasvatus ja rohusöötade tootmine.
OÜ Viraito valiti tihedas konkurentsis nelja tugevama kandidaadi hulgast. Kokku külastati 20 tootjat.
Lisa: Miks valiti OÜ Viraito?
http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/858
ja
http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/855
Info: Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fondi projektijuht, tel 511 6916, kristjan@elfond.ee.
Tausta:
Viraitol on piimafarm ligi 500 lüpsilehmaga, mis toodab loomasööda enda põldudel ise. Farm esindab eeskujulikku terviklikku suletud aineringet, kus põld saab väetise loomasõnniku näol ning loomad oma sööda samalt põllult. Sõnniku ülejääki, mis võiks keskkonda ohustada, ei teki. Kuigi farm pole mahetootja, on ta teinud edukaid jõupingutusi just veekeskkonna reostuse vältimiseks.
Ületades investeeringu mahus kaugelt ettekirjutatud sõnnikukäitluse nõudeid on Viraito ehitanud väga moodsad, lekkekindlad vedelsõnnikuhoidlad. Sõnnik pumbatakse hoidlatesse ja hoidlatest välja maa-aluste torude abil, nii et ümbrus on puhas ja esteetiline. Kogu sõnnik kantakse põldudele väetiseks. Tänu keskkonnasõbralikule tehnoloogiale välditakse toitainete sattumist kõrvalolevasse kraavi.
Viraito on ehitanud ka väga hea silohoidla, mis arvestab maastiku kuju, vältides lekkeid. Lisaks oma sõnnikule käitleb Viraito ka naabruskonna mitmepereelamute reovett oma biotiikides.
Viraito plussiks pidas žürii ka Viraito koostööd E-Piima Põltsamaa Meiereiga. Probleem seisnes selles, et PÜ E-Piim Põltsamaa Meierei juustuvabrik saatis Põltsamaa reoveepuhastisse nii kõrge kontsentratsiooniga reovett, et puhasti ei suutnud seda nõuetekohaselt käidelda ja saatis saastenorme ületavat reovett edasi Põltsamaa jõkke. E-Piima ja Viraito ühisprojektina veetakse aga heitvee puhastamisel tekkiv flotomuda OÜ Viraito piimafarmi vedelsõnnikuhoidlasse. PÜ E-Piim Põltsamaa Meierei flotomuda mahutites ja OÜ Viraito sõnnikuhoidlas on spetsiaalsed laadimistorud ja otsikud, mis võimaldavad keskkonnareostust vältida. Selle tulemusena suudab nüüd Põltsamaa linna üldpuhasti saata jõkke nõuetekohast heitvett, juustutehas vabaneb jäätmetest ning Viraito saab vajaliku lisaväetise.
Viraito puhul on veekaitseaspektid eriti olulised geograafilise asukoha tõttu. Kuigi farm paikneb sügaval sisemaal, jääb ta siiski Läänemere valglasse. Lisaks aga jääb farm ka väga reostustundlikule lubjakivi avamusalale, kus reostunud vesi võib väga kergesti sattuda otse põhjavette. Seetõttu on Viraito tehtud jõupingutused veekaitsesse iseäranis teretulnud.
Konkursil vaadeldi erinevaid põllumajanduspraktikaid - nii mahe- kui intensiivtootjaid, nii piimakarja, lihaveise- kui sea- ja lambakasvatajaid. Nende tootmispraktikad ja mahud on erinevad, kuid eesmärgiks on vähendada põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnakoormust ja -saastet.Konkursi kandidaate esitati ETKLi maakonnaliitude või erialaühenduste kaudu.
Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 23.10.2009 pressiteade.
