Septembris Leonardo õpirändeprojekti toel Soomes maastikuehitust praktiseerinud Hiiumaa Ametikooli õppurid leidsid siinse kooli õppe olema sealsest põhjalikuma.

Soomes Järviseudu ametiinstituudis käisid 6.-19. septembrini väldanud praktikal kolm Hiiumaa Ametikooli (HAK) haljastuse eriala lõpukursuse õpilast - Aive Oder, Angeli Korjus ja Anne Eesmaa.

Projektijuht Pille Kaupsi sõnul valiti välispraktikale saajad välja konkursiga. “Esitasin konkursile avalduse, sest arvasin, et rohkem mul sellist võimalust – välismaal õppida – ei tule. Ehkki programmil pole vanusepiirangut, pelgasin ikka, et mind peetakse liiga vanaks,” rääkis 50ndates Anne Eesmaa. “Loomulikult tahtsin ka teada saada, kuidas mujal asjad käivad,” lisas ta.

“Kooli õppetöös oli teistmoodi, et õpilased said pärast põhiainete omandamist ise valida, milles nad osalevad. Kui neil olid mingi aine punktid saavutatud, võisid nad liituda teise rühmaga ja õppida teist asja,” täheldas Aive Oder.

“Meiegi olime kord koos esmakursuslastega, siis lõpugrupiga, siis sessiõppes käijatega,” lisas Angeli Korjus. “Lilleseade praktika saime ise valida, muus osas järgisime seda, kuhu meil minna kästi,” selgitas Oder. “Eredalt on meeles esimene päev koos  esmakursuslastest vene neidudega, kui neile peeti loengut Euroopa Liidust. Ka meie saime sealt teada ühtteist, mida enne ei teadnud,” meenutas Eesmaa.

Järgmised päevad möödusid maastikuehitust praktiseerides. Peaülesandeks sai vaipkivisillutise rajamine, alates ala mahamärkimisest, ettevalmistusest, kivide mustrisse ladumisest ja lõpetades viimistlusega.

“Minu jaoks oli üllatuslik, et see, mida olime siin õppinud, millise hoolitsusega teinud ja sättinud nii, nagu Lui Remmelg meile viimse pedantsuseni õpetas, siis seal küsisin töö käigus korduvalt – miks me seda või seda ei tee ja sain vastuseks, et muidugi peaks tegema, aga nii nagu tegelikult teeme, saab kiiremini,” imestas Eesmaa.

“Me üritasime enda meetoditele kindlaks jääda,” märkis Korjus, kelle pidev vaaderpassiga ringisaalimine sealsetele õppuritele arusaamatuks jäi. “Kui nad siis avastasid, et “mumm” on õige, kõik rõõmustasid, kui oli vale, keerasid selja ja väitsid, et see pole üldse tähtis,” kirjeldas Eesmaa teiste reaktsiooni Angeli Korjuse loodimistööle. “Nad panid väga suured lootused nn viimistlusmasinale ehk patsutajale, et küll see teeb kõik tasaseks ja ilusaks,” rääkis Eesmaa. “Nad ei ajanud taga kvaliteeti, rõhusid rohkem kvantiteedile ja tulemus tundus mitteteadjale inimesele täitsa okei,” lausus Oder ohates, et huntidega tuleb ikka koos uluda.

Meie õppurite kasutada olid seal mõned masinad, mida HAKis pole, sealhulgas eelmainitud patsutaja. Ühte sõiduvahendit kutsusid nad kopavaatoriks, sest sellega sai kaevata, tõsta, mulda vedada jpms. Teine kaevamistöid lihtsustav masin meenutas golfiautot ning autoks nad seda kutsusidki.

“Midagi totaalselt uut seal muud ei olnud. Meil on head töövahendid ka siin kõik olemas,” kiitis Oder. “Kui näitasime neile fotosid oma koolist ja kooliaiast, meeldis see neile väga, tahtsid meile külla tulla,” meenutas Korjus.

Eriti kadedaks tegi soomlasi meie aed ja puutööd. “Neil endal on küll puutöökursus, aga see toimus sedasi, et õpetaja näitas-tegi, nemad ainult vaatasid. Meie saame siin ikka käe külge panna – saagida, puurida ja viilida,” tunnustas Oder HAKi õppemeetodeid.

“Võib-olla ajame ninad liiga püsti, aga tundus küll, et meie koolil oleks neile palju enamat pakkuda,” mõtiskles Eesmaa. Asi, mida sealsest koolist kopeerida, oli tema arvates loome- ja müügiprotsessi ühildamine lilleseades. “Praktikal rõhutati kogu aeg, et see ja see on kallis lill. Mõtlesin, et äkki neid ei tohi kasutada, aga kui me töö lõpetuseks olime kimbud pakkinud nagu lillepoes, sain aru, et nad peavad juba kimpu koostades kogu aeg rehkendama, kui kallis see tuleb, et kimp õnnestuks õhtuks ka maha müüa,” selgitas Eesmaa.

HAK sai õpilased põhjanaabrite juurde praktiseerima saata tänu Elukestva õppe programmi (2007-2013) allprogrammile Leonardo da Vinci, kuhu Aira Toss kirjutas õpirändeprojekti “Hiiumaa Ametikooli õpilaste praktikanädalad Järviseudu Ametiinstituudis VOL 2”.

Projektijuht Pille Kaupsi sõnul toimus selle õpirändeprojekti raames õpilastele eelnevalt 24tunnine soome keele koolitus, mida viis läbi Kadri Taperson. Praktikale minejatele käis eesootavat tutvustamas ka sihtkohakoolis õppinud Alice Leetmaa.

Soomepoolne kontaktisik oli Järviseudu ametiinstituudi õppealajuhataja Vesa Koivunen. Projekt viidi ellu EL toetusel ja praktika lõpetuseks tunnustati HAKi õpilasi Europassi õpirände tunnistustega.

Haljastuse eriala lõputunnistusteni jõuavad Aive Oder, Angeli Korjus ja Anne Eesmaa koos kursusekaaslastega jaanuaris 2010. Siis on kõik oodatud lumeroose kingiks tooma.

Allikas: „Hiiu Leht“ 13.10.2009, Kadi Laid, kadi.laid@hiiuleht.ee.