Teisipäeval, 20. oktoobril toimuvad Tartus ja Põlvas veemajanduskavade eelnõude avalikud arutelud.

Arutelud toimuvad Tartus Keskkonnaameti kontoris (Aleksandri 14) algusega kell 10 ning Põlvas hotell Pesa seminariruumis (Uus tn 5) kell 14.

Veemajanduskavade eesmärk on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide pinna- ja põhjavete hea seisund. Kavad sisaldavad ülevaadet peamistest probleemidest ning tegevusi probleemide lahendamiseks.

„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid piire,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. „See on vältimatu, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab tervet jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni ning üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi,“ märkis ta.

Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt veemajanduspiirkondadeks ehk vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Lisaks on kõik vesikonnad jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Igale vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.

Nii Tartu- kui Põlvamaa kuuluvad Ida-Eesti vesikonda, kus peamisteks veeprobleemideks peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.

Ida-Eesti vesikonna kõige olulisemaks veeobjektiks on Peipsi järv, mis on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km², millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi.

„Ida-Eesti vesikonnas on üheks põhiküsimuseks just Peipsi järve seisund ja selle paremaks muutmine,“ ütles Reisner, täpsustades, et üheks ebameeldivamaks probleemiks Peipsi järve juures on toitainete rohkusest tulenev vetikate vohamine. „Paljud eksperdid on avaldanud arvamust, et järve seisundit polegi võimalik enam paremaks muuta. Samas on tehtud arvutusi ja leitud, et nii mitmegi reostusallika reostuskoormuse vähendamine nii Eestis kui ka väljaspool Eestit aitaks reostuse mõju Peipsile oluliselt vähendada,“ märkis ta.

Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehel, www.envir.ee/vmk. Aruteludel osalemiseks palume teatada telefonile 626 2855 või registreerida internetis www.envir.ee/osale.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 19.10.2009 pressiteade