Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel konverentsil “Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides“ tutvustati Eesti jahinduse tuleviku väljavaateid ning Euroopa riikide jahinduse praktikaid, sealhulgas huvigruppide suhteid.

Konverentsi lõpus tõdeti, et Eesti on jahiulukite arvukuselt väga soodsas seisus, mis annab hea eelduse valdkonna arenguks ka edaspidi. Jahinduse peamiste huvigruppide nagu jahimehed, maaomanikud ja riik õigused ja kohustused vajavad aga jätkuvalt reformimist, et tagada jahindus hea käekäik ka tulevikus. Aktuaalne on näiteks, kuidas ja kes kompenseerib ulukikahjustused maa- ja metsaomanikele.

“Kõikide Euroopa esinejate sõnum oli, et jätkusuutliku jahinduse üheks põhialuseks on maaomandi ja omaniku tähtsustamine jahinduse korraldamises, samuti õiguste ja kohustuste tasakaal“, ütles Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees. Ta lisas, et maa- ja metsaomanike dialoog jahimeestega on edukalt käivitunud ning koostöö on täna tihedam kui kunagi varem. „Samas on Euroopa jahinduspraktika valguses ilmne, et Eestil on kaks teed ulukikahjude probleemi lahendamiseks: kas suurendada maaomaniku õigusi jahinduses või kaasata kahjude kompenseerimisse ka riik“, täiendas Eelmaa.
Dresdeni Tehnikaülikooli professor Sven Herzog tutvustas Saksamaa taasühinemise kogemust, kus sotsialistlik jahindussüsteem tuli muuta demokraatliku riigi jahinduseks. Herzogi sõnul võttis ida pool üle Lääne-Saksamaa maaomanikukeskse jahindussüsteemi, mis toimib täna edukalt. Ta lisas, et huvigrupid peavad pidama dialoogi, eri seisukohti tuleb arvestada ning seeläbi leitakse ka ühiseid lahendusi.

Jahinduse korraldamise aluseid tutvustasid maa-, metsa- ja jahindusorganisatsioonide juhid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, samuti üleeuroopaliste maa- ja metsaomanike organisatsioonide esindajad.
Jahinduskonverentsi korraldasid Eesti Erametsaliit, koostöös Erametsakeskuse, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumiga. Konverentsi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning seda viis läbi keskkonnaala konsultatsioonifirma Kommunikatsioonigrupp.

Allikas: SA Erametsakeskus