Täna, 2. oktoobril avab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi OÜ Lihula Soojus uuendatud katlamaja, mis nüüdsest töötab põlevkiviõli asemel taastuval biokütusel - rohtsel biomassil ja puiduhakkel.

Uuendatud biokütusel töötav katlamaja on valminud Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi kaasrahastatud projekti raames, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine OÜ Lihula Soojus katlamajas. Ümberehitustööde käigus asendati varem kasutusel olev põlevkiviõli küte rohtse biomassi ja puiduhakkega, mille tulemusena väheneb CO2 eraldumine atmosfääri 1300-1500 tonni võrra aastas.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on tegemist Eesti esimese katlamajaga, mis hakkab soojuse tootmiseks kasutama rohtset biomassi. „Eestis on olnud pikaajalised ja positiivsed kogemused puiduhakke põletamisel, kuid siiani puudus kaugkütte katlamajades rohtse biomassi põletamise kogemus. Lihula katlamaja on nüüd kindlasti julgustuseks teistele piirkondadele, kus leidub kasutamata heina ja pilliroogu, et nemadki läheks üle keskkonnasäästlikule soojuse tootmisele,“ lisas Tamkivi.

Rohtse biomassina võetakse Lihula Soojuse katlamajas kasutusele Kasari jõe luhahein, mida on vaja niita Matsalu märgala maastike säilitamiseks. Veel saab katlamajas põletada Matsalu lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi. Puiduhake pärineb vallas tegutsevatelt metsa- ja puidutöötlemise firmadelt.

"Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas" projekti toetas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism 5,9 miljoni krooniga, mis oli pool projekti kogumaksumusest. Uuendatud katlamaja esimene kütmine toimus tänavu 16. septembril.

Lihulas kasutavad kaugkütet 14 objekti, sealhulgas kaheksa korterelamut, Lihula Gümnaasium ja gümnaasiumi spordihoone, Lihula kultuurimaja, lasteaed, Lihula Muusika- ja Kunstikool, raamatukogu ja Lihula vallamaja.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 2.10.2009 pressiteade