Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: osoonikihi kaitse ühendab maailma.”

Abinõud osoonikihi kaitsmiseks näeb ette 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll, mille kohaselt peab iga protokolliga liitunud riik kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Tegu on ülemaailmse keskkonnalepinguga, millega on liitunud 195 riiki.

Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. “Oleme sellest ajast alates osoonikihi kaitseks teinud tulemuslikku tööd,” ütles Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Valentina Laius. ”Meil on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine 98% ulatuses lõpetatud.”

Häid tulemusi on saavutanud kõik protokolliga ühinenud riigid, kelle ühise pingutuse tulemusena on osoonikihile ohtlikud ained kogu maailmas suures osas kasutusest kõrvaldatud. “Kui riigid poleks osoonikihi ühises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinõusid rakendanud, paiskuks õhku praegusest viis korda rohkem osoonikihti kahandavaid ühendeid,” ütles Laius. “Selle tagajärjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 põhjapoolkeral 50%-ni ning lõunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.”

Üheks suuremaks ohuks osoonikihile on nn freoonid ehk süsinikku, kloori ja fluori sisaldavad orgaanilised ühendid, mida kasutatakse peamiselt külmutusseadmetes, konditsioneerides, vahutekitajatena mitmete materjalide tootmisel jne. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, kuid neid kasutatakse tunduvalt vähem.

Eesti ettevõtete klorofluorosüsinike (CFC) heitkogus keskkonda oli 2007. aastal 14 kg, mis on võrreldes 1998. aastaga üle 100 korra vähenenud. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC) heitkogused on küll suuremad, kuid need kahandavad osoonikihti vähem.

Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava.

Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades. Vaata ka www.envir.ee/1101324 ja www.envir.ee/1031.

Lisainfo: Valentina Laius, Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist, 626 2978 Margus Kört, Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees, 501 7514 Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.09.2009 pressiteade.