Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Algab sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine (2009-09-11 16:10:31)


Takistamaks marutaudi levikut ning kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest viib Veterinaar- ja Toiduamet 12. septembrist kuni 10. oktoobrini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2008. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 90% sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati ainult kolm marutaudijuhtumit. 2008 a. märtsikuust kuni 2009. a. maikuu alguseni ei leitud ühtegi marutaudijuhtumit. 2009. aasta suvekuudel diagnoositi marutaudi kolmel rebasel. Juhtumid leidsid aset Põlva- ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul, kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi kokku üle Eesti 4 marutaudijuhtumit. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi seda haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Lisainfo: Enel Niin, projektijuht, tel 509 9836, e-post enel.niin@vet.agri.ee.

Vaktsineerimiskampaania ajagraafikuga on võimalik tutvuda: www.vet.agri.ee.

Pressiteate koostas: Rene Pillesson, Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja, tel 5559 5929; 605 1748; e-post rene.pillesson@vet.agri.ee.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 11.09.09 pressiteade.

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.