21. aprilli ajaleht Maaülikool avaldas ülevaate EPMÜ teaduri Bert Holmi äsja kaitstud magistritööst.
Magistritöö „Invasiivsete karuputke võõrliikide bioloogia, levik ja tõrje“ annab ülevaate karuputke tulnukliikide bioloogiast, sissetoomise ajaloost, põhjustest ja eesmärkidest ning sellega kaasnenud probleemidest.
Töö keskendub kahele laiemalt tuntud liigile: Sosnovsky karuputkele (Heracleum sosnowskyi) ja hiid-karuputkele (H. Mantegazzianum). Antakse lühiülevaade Eestis leiduvate karuputke võõrliikide koosseisust ja introduktsiooni ajaloost. Teises osas on toodud tõrjekatsete ja Eestis kasvavate perekond Heracleum invasiivsete liikide leviku kaardistamise metoodika kirjeldused.
Töö tulemusena võib väita, et perekond Heracleum liikide introduktsiooni eesmärgid ja põhjused olid endistes NSVLi maades võrreldes muu Euroopaga erinevad. Esimestes oli peamiseks eesmärgiks silotoodangu seisukohalt tootlikumate liikide väljaselgitamine ja evitamine, mujal paljundati taimi peamiselt nende esteetilistest omadustest lähtudes.
Perekond Heracleum invasiivsetest liikidest tulenevad probleemid on aga kõikjal sarnased, alates loodusliku mitmekesisuse vähenemisest ja lõpetades otsese ohuga inimeste ning kariloomade tervisele.
Nii Sosnovsky karuputke lehtede valikuline mürgitamine kui ka õisikute varane mahalõikamine üldjuhul taime hukuni ei vii. Mürgitamise tulemusena väheneb küll taime seemnete arv ja idanevus, kuid sellest ilmselt ei piisa, et vältida seemnepanga täienemist. Kärpida ei tasu enne, kui taimed on viljunud.
Nende taimede hävitamise põhivõteteks on mürgitamine glüfosaadil põhinevate herbitsiididega ning taime väljajuurimine ja juure purustamine. Vähem intensiivsetest meetoditest soovitatakse kündmist ja seemnete kokkukogumist ning põletamist.
Tõrjetööde prognoositavaks maksumuseks koos vajaliku seirega aastaks 2005 kujunes 5,87 miljonit krooni ja projekti esialgseks prognoositavaks kogumaksumuseks umbes 26 miljonit krooni. Selle raha eest on võimalik viia invasiivsete karuputke võõrliikide arvukus miinimumini aastaks 2010.
Magistritööga saab tutvuda EPMÜ raamatukogus.
Karuputke võõrliikide kolooniate pindalad maakonniti
Maakond |
Pindala (ha) |
Kolooniate pindala (ha) |
Protsent maakonna pindalast |
Viljandi |
338 900 |
403,92 |
0,119 |
Harju |
429 800 |
415,50 |
0,097 |
Hiiu |
100 900 |
45,36 |
0,045 |
Tartu |
297 300 |
123,97 |
0,042 |
Võru |
231 000 |
61,27 |
0,027 |
Lääne |
237 100 |
54,66 |
0,023 |
Valga |
202 500 |
43,94 |
0,022 |
Saare |
290 500 |
58,23 |
0,02 |
Järva |
262 000 |
46,32 |
0,018 |
Pärnu |
480 500 |
69,86 |
0,015 |
Ida-Viru |
333 000 |
47,02 |
0,014 |
Lääne-Viru |
343 700 |
36,22 |
0,011 |
Rapla |
295 400 |
28,05 |
0,009 |
Põlva |
214 500 |
16,26 |
0,008 |
Jõgeva |
260 000 |
11,42 |
0,004 |
Kokku |
4 317 100 |
1461,99 |
0,034 |
Bert Holm
Sündinud 31. oktoobril 1977 Kuressaares.
Õppinud Orissaare keskkoolis, Saaremaa Ühisgümnaasiumis, 1996–2001 Tartu Ülikoolis zooloogia erialal. Alates 2001. aastast asus tööle EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudis.
6. aprillil 2005 kaitses magistrikraadi.
Allikas: ajaleht Maaülikool
Vahendanud Aiatark OÜ