Puu­kent­se­fa­lii­ti võib na­ka­tu­da ka pä­rast kit­se või leh­ma toor-­pii­ma joo­mist.

Suur ke­vad on käes. Kau­gel po­le ka puu­ki­de­le mee­lepä­ras­te soo­ja­de ja niis­ke­te il­ma­de­ga su­vi. Just ke­va­del ja va­ra­su­vel on noo­red puu­gi­ha­ka­ti­sed pä­rast pi­ka ja külma paas­tua­ja lõppe­mist eri­ti näl­ja­sed. Sa­mal ajal on puu­ki­de toi­du­laud rik­ka­lik – kõik neid toit­vad loo­mad ala­tes nä­ri­lis­test ja lõpe­ta­des koer­te-kas­si­de ning kit­se­de-põtra­de­ga on liik­vel ja ker­ges­ti kät­te­saa­da­vad. Puu­gil pii­sab vaid ro­ni­da 20–50 sen­ti­meet­ri kõrgu­se­le ro­hukõrre­le ja haa­ki­da end möö­du­va loo­ma kar­va­de­le või ini­me­se riie­te­le. Veel­gi liht­sam on nä­ri­lis­te­ga – need on käepä­rast maa­pin­na lä­he­dal.

Nä­ri­li­sed ja soo­ja­ve­re­li­sed ulu­kid on ka puu­gi­hai­gus­te te­ki­ta­ja­te, eeskätt puu­kent­se­fa­lii­di ja bor­re­lioo­si bak­te­ri­te pä­ris­pe­re­me­hed, il­ma et nad ise hai­ges­tuk­sid. Loo­ma ve­rest toi­tu­des saab puuk li­san­diks kaa­sa hai­gus­te­ki­ta­jad – kui need juh­tu­vad ole­ma loo­ma ­ve­res. Puu­gi­le on et­te­juh­tuv ini­me­ne sa­ma­su­gu­ne toi­du­laud na­gu loom, sest ta ei ole evo­lut­sioo­ni väl­tel koo­li­ta­tud ai­nult ini­mest ründa­ma. Va­he on sel­les, et koos loo­malt ime­tud ve­re­ga sa­tu­vad puu­gi or­ga­nis­mi ka puu­gitõbe­de te­ki­ta­jad ja ini­mest ham­mus­ta­des kan­nab ta need koos sülje­ga inimor­ga­nis­mi. As­ja eda­si­ne kulg on aja ja ini­me­se im­muun­su­se ehk mit­te­vas­tuvõtlik­ku­se küsi­mus.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Kuulo Kutsar 18.06.2009