Kollastest võilillepäikestest on saanud pehmed sulekerad, mis vähimagi puudutuse peale laiali lendavad. Õhk on täis valgeid ebemeid – võililled, villpead, pajud ja paplid.

Seda, et rentslid paplivahtu täis on, märkab linlane üsna pea. Aga puhumata võilillepalle linnamurult ei leia, selleks tuleb maale niitmata heinamaale tõtata. Linnas ei vaiki muruniidu-mürin enam hetkekski, hullem veel, niitjahordid tõttavad juba ka suvilatesse. Võiks muidugi kokku leppida, et pühapäev on vaikuse ja linnulaulu päev... Möödunud reede hommikul õue minnes üllatas mind hoopis iselaadne undamine. Sajad tuhanded ühepäevikud lõid tantsu või puhkasid parasjagu kusagil puutüvel või majaseinal ja kui vähegi tuul vaibus, kihutati kõrgustesse undama. Naabri-Vilma rääkis, et need „tummad” olid vanasti märguandeks Peipsi-äärsetele avamaa-kurgikasvatajatele: nüüd tuleb kurgid välja istutada, õhk on piisavalt soe. Tiivulistest sumisejatest olid lummatud ka linnud. Kuldnokk nokkis kuurikatuselt neid korraga kiirete liigutustega paarkümmend tükki ja tassis pessa säutsuvale perele. Putukateadlane Urmas Tartes ütleb: „Siinpool Emajõge, s.t Lõuna-Eestis on sel aastal ka nahkatorkavalt palju sääski.”

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Kristel Vilbaste