25. mai hommikuks oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse (PRIA) laekunud pisut üle 15 000 pindala- ja keskkonnatoetuse taotluse, neis saab andmeid muuta ja hilinenult taotlusi esitada veel 15. juunini.

Üle poole taotlustest laekus viimasel neljal päeval. Kõige rohkem taotlusi esitati neid Võru, Pärnu ja Tartu maakonnas, samas on Võrumaa taotluste hulk praegu 500 võrra väiksem kui maakonna lõplik number aasta tagasi. 2008. aastal esitati pindalatoetuste taotlusvooru viimaseks päevaks üle Eesti 15 800 taotlust ja 16. juuniks tõusis nende arv 17 230-ni. PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive hinnangul võib tänavu pindalatoetuse taotlejate hulk kerkida umbes 16 000-ni - hilinenud taotluste vastuvõtt jätkub 15.juunini, kuid toetuse summa väheneb siis 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlejate arv on vähenenud ka varasematel aastatel, samas kui toetuste-alune pind on kasvanud. Tänavu võib kahanemist põhjendada sellega, et paljudel keskkonnatoetuste saajatel lõpeb nõuete järgimise 5-aastane kohustuse-periood ja uue kohustuse võtmise asemel annavad nad maa suuremale ettevõtjale rendile.

Esmakordselt oli kõigil võimalik vormistada taotlus ja „joonistada“ põllukaardid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel; e-PRIAt kasutas pisut üle 800 taotleja ehk 5,4%. „E-taotlemise rakendamise esimesel aastal selguvad paratamatult mitmed probleemid, sealhulgas vastupidavus koormusele,“ nentis Bleive. Ta lisas, et Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kogemusel hakkab pindalatoetuste e-taotlejate osakaal märatavalt suurenema umbes kolmandast aastast. „Loodame e-PRIAt järgmise aasta taotlusvooruks paremaks muuta, samas peame tunnistama, et arendamiseks on vaja eelkõige eelarvet,“ tõdes Bleive. e-PRIAs ette tulnud tehniliste viperuste pärast palub PRIA oma klientidelt vabandust.

Milliste toetusmeetmete vastu 15 saadaolevast tundsid taotlejad kõige rohkem huvi ja kui suurtel pindadel milliseid tegevusi kavandati, selgub siis, kui PRIA kõikidelt taotlustelt ja kaartidelt andmed sisestab. Suur oli huvi keskkonnasõbraliku majandamise ja mahetoetuse, aga ka loomade karjatamise meetme vastu.

Keskkonnatoetustest on enamik seotud nõuete täitmise viieaastase kohustuseperioodiga. Ahti Bleive paneb taotlejaile südamele: „PRIA soovitab kindlasti põhjalikult läbi uurida ja hästi meelde jätta nõuded, mida täita tuleb - seda võidakse kontrollida.“ Juhendeid ja abimaterjali toetustega seotud nõuete kohta leidub PRIA kodulehel www.pria.ee, neid võib küsida ka PRIA teenindusbüroodest.

Kuni 15. juunini on taotluse esitanutel võimalik juba esitatud dokumentides andmeid muuta. Seda saab teha vaid paberkandjal või digitaalselt allkirjastatult e-posti teel (ka need, kes esitasid taotluse e-PRIAs).

Järgmiseks läbivad kõik sisestatud taotlused administratiivse kontrolli ning juunikuu lõpust oktoobrini toimub vähemalt 5% taotlejate juures põldude kohapealne kontroll. Tänavu 1.jaanuarist kehtima hakanud nõuetele vastavuse nõudeid võivad järelevalveasutused kontrollida aastaringselt.

PRIA maksis mullu esitatud pindala- ja keskkonnatoetuste alusel 850 000 hektari kohta talvel välja 1,2 miljardit krooni otsetoetusi ja 566 mln krooni keskkonnatoetusi. Kokku on PRIA aastate jooksul vahendanud Eesti põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkonda üle 14,5 miljardi krooni ulatuses toetusi.

Allikas: www.pria.ee 25.05.09.