19. mail avas Polli aiandusuuringute keskuses uksed tootearenduskeskus, mille seadmepark võimaldab ettevõtjail katsetada uusi tooteid ja teha ka väikepartiides moosemahlu. 2500-ruutmeetrises tehnoloogiakeskuses paikneb kümmekond puuviljade-marjade töötlemisseadet, mille võimsus sobib väiketootjale – 500 kuni 1000 kg vahetuses.

«Iga tulija saab valida endale meelepärase töötlemisviisi,» lausus põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse innovatsioonijuht Ivar Miller. Sorteeritud ja pestud kraamist võib pressida mahla, teha püreesid, toormoose, džemme, hoidiseid, aga ka hoopis moodsat gaseeritud naturaalset mahlajooki. Olemas on ka pakkeliinid.

Milleri sõnul väärib erilist esiletõstmist kodumaine desintegraatorveski, tänu millele saab väärtustada 100% kogu marja (ka sügavkülmast võetud). Seega ei lähe enam raisku seemned ja kestad, milles peitub palju kasulikke aineid.

«Kui villime püree pakendisse ning külmutame, võime kogu aasta pakkuda tarbijaile eestimaiseid püreesid-kastmeid,» lausus Miller. «Eriti meelepärane peaks see olema lasteaedade-koolide toitlustajatele, kes saaksid kasutada noorte toidulaua rikastamiseks kissellipulbri asemel tervislikku toodet.» Tootearenduskeskuse rajamisse pani maaülikool 22 mln kr, EL-st lisandus veel 7,4 mln kr.

«Maaülikool annab tehnoloogiakeskuse loomisega suure panuse väikeettevõtluse arengusse,» täheldas Miller. «Keskus peaks aitama alustavaid ettevõtjaid ja väiketootjaid ettevõtlusmaailmas esimesi samme astuda. Kui algaja ise investeeriks seadmeparki, ei jõuaks ta algusest kaugemale. EL toetaski projekti selleks, et väiketootja saaks siin rentida seadmed ja teha oma toodangu. Maksta tuleb vaid vee ja elektri eest.»

Miller usub, et Eestimaa lähiturgudele on võimalik viia nii metsakui aiamarju, kuid enne tuleb need väärindada. Keskus mõõdab oma töö tulemuslikkust sellega, kui palju sünnib uusi tooteid ja kuivõrd tõuseb Eesti ekspordivõime.

Katseköögist ei aeta ära ka suurtootjaid – vajavad ju nemadki paika tootearenduseks, kus saaks väikestes kogustes uusi asju katsetada. Et Polli aiandusuuringute keskusel on ka endal enam kui 200 hektarit maad, jõuavad töötlemisliinidele ka oma puuviljad-marjad.

«Kui Soomes avati taoline katseköök, suurendasid väiketootjad peagi kolm-neli korda katsepindasid, ega meilgi saa kehvemini minna,» loodab Miller.