Ploomi-, kirsi-, mandli-, kreegi-, virsiku- ja aprikoosipuu ning toomingas kuuluvad kõik ühte 200-liigilisse taimeperekonda. Jaapanis sümboliseerivad kirsiõied elu kaduvust ja militaarsust. Pudenenud kroonlehti peetakse hukkunud sõjameesteks.

Jaapanis püha peensaagjas kirsipuu (Prunus serrulata) meie talvekülmadele vastu ei pea. Sakuraga sarnane tumeroosade õitega vara õitsev sahhalini kirsipuu (P. sargentii) on palju talvekindlam.

Eestis tasub tuulte eest varjatud aeda istutada ilukirsipuude talvekindlamaid sorte, nagu „Accolade” või „Kanzan”. Need on saadud eri liikide ristamisel, kuid võivad karmimal talvel ikkagi hukkuda. Paremini sobivad idamaised kirsipuud pehmema kliimaga rannikulähedastele aladele ja läänesaartele.

Pinnase suhtes ei ole kirsipuu väga nõudlik, happelist või turbamulda peaks siiski vältima. Istutusauku on hea lisada kustutatud lupja või kriiti, sest luuviljalised vajavad seemnekestade moodustamiseks kaltsiumi teistest taimedest enam.

Kirsipuude lähisugulastest jäävad kõrguse poolest madalamaks mandlipuud. Kenade roosade õitega õitsevad maikuus Kesk-Euroopast Ida-Siberini looduses kasvav väike mandlipuu.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo