Loodus eelistab niisuguseid tigusid, kelle ainevahetus toimib aeglasemalt: siis kulub ainevahetuseks vähem energiat ja rohkem energiat jääb üle kasvamise ja paljunemise tarbeks. Tšiili teadlased on katsetega näidanud, et see bioloogiateooria hüpotees peab tigude puhul paika.

Valdivia linnas asuva Tšiili Lõunaülikooli (Universidad Austral de Chile) teadlased Roberto Nespolo ja Paulina Artacho mõõtsid ligi saja aiateo (Helix aspersa) suuruse ja hindasid nende põhiainevahetuse taset. Põhiainevahetuse tase näitab, kui vähese energiaga olend üldse elus suudab püsida, ja selle hindamiseks mõõtsid teadlased, kui palju teod puhkeseisundis süsihappegaasi tootsid. Mida väiksem on teatava teoisendi põhiainevahetuse tase, seda rohkem saab ta endale lubada energiakulutusi niiöelda suuremate luksuste peale kui pelk eluspüsimine - nagu näiteks kasv ja paljunemine.

Allikas: Err.ee