Esmaspäeval, 18. mail täitub Eesti riiklikul ilmateenistusel 90 tegevusaastat. Sellega seoses tänab Eesti Meteoroloogia Instituut (EMHI) neid inimesi, kellel on suuri teeneid Eesti taasiseseisvumisel riikliku ilmateenistuse taastamisel ja arendamisel.

Juubeliüritus toimub 18. mail algusega kell 10 Tallinnas Toompuiestee 24 ja seal tunnustatakse EMHI endiste ja praeguste töötajate kõrval ka Soome ja Rootsi ilmateenistuste endisi direktoreid. Lisaks jagavad kokkutulnud mälestusi mitmetest huvitavatest ajalukku läinud ettevõtmistest. Samas tutvustatakse ka tänapäeval ilmateenistuse käsutuses olevaid mõõteriistu ja -vahendeid.

„Meie ilmateenistuse juured ulatuvad tegelikult palju varasemasse aega, aastasse 1865, kui loodi Tartu Observatoorium,” ütles EMHI peadirektor Jaan Saar. “Seejuures on meie riiklik ilmateenistus alati olnud kõrgel teaduslikul ja tehnilisel tasemel.”

Eesti riikliku ilmateenistuse ametlikuks sünniajaks on 18. mai 1919. aasta, mil alustas tööd Rannavalve, Side- ja Päästejõudude valitsusele alluv Mereobservatoorium. Aasta hiljem läks Mereobservatoorium Tartu Ülikooli juhtimise alla. 1940. aastal nimetasid okupatsioonivõimud Tartu Meteoroloogia Observatooriumi ümber Geofüüsika Observatooriumiks, lisaks loodi Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus asukohaga Tallinnas. 1942. aastal nimetati Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus ümber Hüdrometeoroloogia Instituudiks. 10. oktoobril 1946. aastal sai Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistusest ENSV Ministrite Nõukogule alluv asutus. Seoses täiendavate ülesannetega nimetati 1979. aastal senine Hüdrometeoroloogiateenistus ümber Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariiklikuks Valitsuseks (HLKVV). Sellisel kujul eksisteeris HLKVV kuni iseseisva Eesti Vabariigi taastamiseni.

Praegune Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega 1. oktoobril 1991. aastal. Rahvusriigi ilmateenistuse nõutavale tasemele tõstmiseks andsid suure panuse naaberriigid Soome ja Rootsi, kelle kogemusi, nõuandeid, tehnilist ja finantsabi instituut edukalt kasutas. Laienes ka rahvusvaheline koostöö, Eesti Vabariik ühines 1992. a Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooniga.

Nüüdseks on EMHI ühinenud enamuse meile vajalike rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende programmidega, mille hulka kuuluvad Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, Euroopa meteoroloogilised satelliidid EUMETSAT, Euroopa meteoteenistuste ühendus EUMETNET, ilmaprognooside numbriliste prognooside programm HIRLAM, radarite süsteem NORDRAD. EMHI eesmärk on olla maailmatasemel mõõtetehnika, kaasaegse teadusliku baasi, tehnoloogia ja tippspetsialistidega rahvuslik ilmateenistus, kes tagab Eesti Vabariigi sotsiaalsete, majanduslike, strateegiliste, riikliku julgeoleku ja elanikkonna vajaduste rahuldamise meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni järele ning Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kokkulepete täitmise meteoroloogia ja hüdroloogia vallas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.05.2009 pressiteade