Vägeva lähedal asuvast umbes kahe hektari suurususest Selja järvest leiti sadu surnud ja juba roiskunud vähke. Nähtud pildi järgi võib arvata, et tegemist on järve ummuksilejäämisega.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti, kes kohapealasja uuris, ütles, et ilmselt on talve jooksul surnud kõik järve vähid, suuremad neist kuni 13 cm ja väiksemad 5-6 cm pikkused. Samast leiti ka neli surnud haugi mõõdus 30-35 cm, kes samuti olid juba pooleldi roiskunud.

"Nii surnud kalad kui ka põhjataimestiku pilt viitavad kindlale tõendile, et tegemist on järve ummuksilejäämisega. Järves on siiski säilinud särjed ja nägin ka kahte eelmise aasta haugimaimu ja järvekarpe. Seega ei ole ummuksilejäämine olnud pikaajaline ja võis leiduda soodsamaid elupaiku, kus kaladel oli võimalus ebasoodne olukord üle elada," ütles Tuusti.  Järve on elama asunud ka koprad, kes on langetanud mitmeid puid, osa ka vette. Ka kobraste tegevus võis põhjustada järve troofsuse tõusu, mis võis olla nö piiri peal juba varem.

Mõned surnud vähid saadeti Maaülikooli, et oleks võimalik vajadusel siiski lisauuringuid teha.

Limnoloogikeskusest öeldi, et möödunud talv oli Eesti veekogude hapnikutingimustele soodne. Uuringuid tehti vaid Peipsil ja Võrtsjärvel, kuid kaudsete andmete alusel külmusid seisuveekogud kõrge veeseisuga- see oli üks olulisi põhjusi, miks veekogud talve hästi üle elasid, hoolimata korralikust jääkattest ja lumest.

Tundlikumad võisid olla madalad ja/või väiksemad veekogud. Eriline olukord võis olla väikestes tiikides, kus aineringe aluseks on rohke orgaaniline aine.

Vee-elustiku kevadel avastatud hukkumistel on enamasti kaks põhjust, need on veekogude talvine ummuksilejäämine ja kevadine veeõitseng, mis pole küll tavaliselt väga intensiivne, kuid võib talve üle elanud nõrgestatud organismidele siiski mõnikord ohtlik olla.

Allikas: Keskkonnaameti 07.05.2009 pressiteade