Nord Streami Läänemere põhja kavandatava gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise aruanne on ebapiisav ja selles esitatud informatsioon on  puudulik. ELF on ühinenud Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO), Eesti  Looduseuurijate Seltsi (ELUS) ja Maailma Looduse Fondi (WWF)  seisukohtadega ning toetab Eesti Teaduste Akadeemia avaldust - need  kõik nõuavad enne gaasijuhtme osas otsuse tegemist täiendava  informatsiooni esitamist võimalike keskkonnamõjude ja riskide kohta.

Leiame ühes WWFi ja tema partnerorganisatsioonidega ümber Läänemere,  et Nord Stream alahindab drastiliselt gaasijuhtme potentsiaalseid  mõjusid mereimetajaile, kaladele ja bioloogilisele mitmekesisusele.  Olulise puudusena pole Nord Stream hinnanud alternatiivseid  gaasijuhtme trasse, näiteks mööda maismaad.

Problemaatiline on asjaolu, et Nord Streami aruanne ei too eraldi  välja projekti piiriüleseid mõjusid Eestile ja teistele mõjutatud  osapooltele. Samuti on siiani kättesaamatu mõjuhindamise aruanne Soome  lahe Venemaa poolel plaanitavate tegevuste osas. Ühtlasi on hindamata  ka torujuhtme kumulatiivsed mõjud,  sealhulgas merepõhja setetes  peituvate dioksiinide, raskemetallide ja teiste toksiinide sattumine aineringesse, ka selle mõjud inimesele ja tema tervisele.

Hoolimata tuhandetesse lehekülgedesse ulatuvatest aruannetest pole  Nord Stream ometi põhjendanud gaasijuhtme rajamise vajalikust. "Siberi  gaasi võiks jätkuvalt transportida Lääne-Euroopasse mööda  olemasolevaid, sissetöötatud maismaatrasse," ütles ELF-i eestkõneleja Kristjan Piirimäe. "Nord Streami aruandes pole seda alternatiivi sõnagagi kaalutud". ELF ühes teiste keskkonnaorganisatsioonidega  nõuab,  et enne gaasitoru lubamist tuleb teha täiendavad  keskkonnauuringud, hinnangutes arvestada ka mustade stsenaariumitega  ning avalikustada senini kättesaamatu mõjuhindamise informatsioon.

Venemaa kavandab enda majandusvetes miinide lõhkamise alustamist juba käesoleva aasta juunis. Setetest aineringesse sattuvate  mürkkemikaalide nimekiri, kogused ning mõjud keskkonnale ja inimese  tervisele on teadmata. Gaasi transpordiga on Nord Streamil kavas alustada 2011 aasta lõpus.

ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Nord Streami senine töö on olnud ebapiisav, et hinnata torujuhtme võimalikke mõjusid Läänemere  keskkonnale. Aruandes on küll välja toodud, et mitmete ainete  vabanemine, näiteks lämmastik ja fosfor, võivad ulatuda paari protsendini Läänemere aastasest koormusest. Kuid antud asjaolu on hinnatud väheolulisena. See ilmestab selgelt, kuivõrd väheoluliseks  peetakse seniseid eesmärke Läänemere keskkonna kaitsel, et vältida  tema edasist saastumust, või kui väheste teadmistega on torujuhtme  kavandamisel kaasatud keskkonnaeksperdid."

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 07.05.2009 pressiteade