FOTO: Rauno Volmar
Laia värvigammaga krookused õitsevad enamasti kevadel samal ajal sinilillede ja siniliiliatega. Küll on krookuste seas ka sügisel õitsevaid vastuvoolu ujujaid, sealhulgas ka maailma kalleim vürtsitaim safrankrookus.
Krookuseid (Crocus) tuntakse 80 liiki, nad kasvavad looduslikult Vahemere maadest Hiina lääneosani. Euroopa on 43 liigi kodumaa. Enamik krookustest õitsevad ühel ajal sinilillede ja siniliiliatega, mõned aga sügisel. Sü-giskrookusi ei maksa segi ajada sügisel õitsvate mürgiste sügislilledega (Colchicum). Kindel eristamistunnus on tolmukate arv, mis on krookustel kolm, sügislilledel kuus. Krookuse perekonda kuulub ka maailma kalleim vürtsitaim safrankrookus, mis õitseb samuti sügisel ja on Eesti tingimustes avamaal talveõrn.
Krookuse tuntumad sugulased on gladiool, iiris ja freesia. Sarnaselt gladiooliga moodustab krookus iga kasvuperioodi lõ-puks uue mugulsibula. Krookuste õite värvigamma on lai, ulatudes lumivalgest mustjaspunaseni. Kõige sagedamini kasvatatakse meie aedades ja haljasaladel kuldõielise ja kevadise krookuse sorte. Kuldõielise krookuse õied on väiksemad, see-eest on õitsemine varasem ja väga rikkalik. Kevadine krookus on pisut hilisem, kuid õied suured ja tugevad.
Loe edasi…
Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo