FOTO: Rauno Volmar

Laia vär­vi­gam­ma­ga kroo­ku­sed õit­se­vad ena­mas­ti ke­va­del sa­mal ajal si­ni­lil­le­de ja si­ni­lii­lia­te­ga. Küll on kroo­kus­te seas ka sügi­sel õit­se­vaid vas­tu­voo­lu uju­jaid, seal­hul­gas ka maail­ma kal­leim vürt­si­taim saf­rank­roo­kus.

Kroo­ku­seid (Cro­cus) tun­tak­se 80 lii­ki, nad kas­va­vad loo­dus­li­kult Va­he­me­re maa­dest Hii­na lää­neo­sa­ni. Eu­roo­pa on 43 lii­gi ko­du­maa. Ena­mik kroo­kus­test õit­sevad ühel ajal si­ni­lil­le­de ja si­ni­lii­lia­te­ga, mõned aga sügi­sel. Sü-gisk­roo­ku­si ei mak­sa se­gi aja­da sügi­sel õits­va­te mürgis­te sügis­lil­le­de­ga (Colc­hi­cum). Kin­del eris­ta­mis­tun­nus on tol­mu­ka­te arv, mis on kroo­kus­tel kolm, sügis­lil­le­del kuus. Kroo­ku­se pe­re­kon­da kuu­lub ka maail­ma kal­leim vürt­si­taim saf­rank­roo­kus, mis õit­seb sa­mu­ti sügi­sel ja on Ees­ti tin­gi­mus­tes ava­maal tal­veõrn.

Kroo­ku­se tun­tu­mad su­gu­la­sed on gla­diool, ii­ris ja free­sia. Sar­na­selt gla­dioo­li­ga moo­dus­tab kroo­kus iga kas­vu­pe­rioo­di lõ-puks uue mu­gul­si­bu­la. Kroo­kus­te õite vär­vi­gam­ma on lai, ula­tu­des lu­mi­val­gest must­jas­pu­na­se­ni. Kõige sa­ge­da­mi­ni kas­va­ta­tak­se meie ae­da­des ja hal­ja­sa­la­del kuldõie­li­se ja ke­va­di­se kroo­ku­se sor­te. Kuldõie­li­se kroo­ku­se õied on väik­se­mad, see-eest on õit­se­mi­ne va­ra­sem ja vä­ga rik­ka­lik. Ke­va­di­ne kroo­kus on pi­sut hi­li­sem, kuid õied suu­red ja tu­ge­vad.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo