Sel nädalal määras PRIA kaks esimest toetust Leader-tegevusgruppide ellukutsutud meetmete alusel esitatud projektitaotlustele. Tegevusgrupid on kohapeal heakskiidetud taotluste nimekirjad saatnud veel 226 üksiktaotluse kohta, millest 65 on ka menetlemiseks PRIAsse jõudnud.

Leaderi projektitaotluste „esimeseks pääsukeseks“ sai Jõgevamaa Koostöökoja heakskiidu saanud Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ taotlus sportliku kolmikürituse rahastamiseks, millest esimene oli Peipsi uisumaraton veebruaris. Toetuse suuruseks kujunes ligi 77 000 krooni. Sama koostöökoja heakskiidu sai ka Saduküla Kardispordiklubi, millele PRIA määras ligi 125 000 krooni toetust Kuningamäe kardiraja tõkkepiirete jaoks.

Projektitaotluste esitamist koordineerivad maapiirkondades Leader-tegevusgrupid. Eesti kaks tegevusgruppi koostavad praegu veel kohaliku piirkonna arengustrateegiat, 24 on juba jõudnud nende elluviimiseks vajalike toetusmeetmete rakendamiseni ning enamik on asunud projektitaotlusi kohapeal vastu võtma. Pärast tegevusgrupi-poolset heakskiitu jõuavad taotlused PRIAsse, kes hindab planeeritud kulutuste abikõlbulikkust ja otsustab rahataotluse rahuldamise. Seejärel on taotlejal kaks aastat aega investeering teoks teha. Raha maksab PRIA välja kuludokumentide põhjal. Selline maapiirkonnas loodud strateegiate, toetusmeetmete ja taotluste süsteem aitab piirkondadel rahastada kohaliku elu edenemist nii, nagu kogukond ise vajalikuks peab. Leader tähendabki maaelu arengu meetmete omavahelisi seoseid. Praegune projektide esitamise periood kestab 2010.a  lõpuni ja võimaldab maksta toetusi 550 miljoni krooni ulatuses. Järgmine taotlusvoor tuleb aastatel 2011-2013 juba järgmise eelarve abil.

PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo juhtivspetsialist Krista Toom ütles, et kõige rohkem, 49 taotlust on PRIAsse jõudnud mitut maakonda hõlmavast Arenduskojast keskusega Tapal. „Aktiivsed on olnud ka hiidlased, samuti maakondlikud koostöökogud Põlva-, Tartu- ja Valgamaal,“ lisas ta. Toom tõdes, et kuna LEADER-meede võimaldab üksiktaotleja olla ka kohalikul omavalitsusel, siis on need seda võimalust aktiivselt kasutanud.

„Ühe projekti raames võib toetus ulatuda meetme määruse põhjal kuni 3,1  miljoni kroonini, aga tegevusgruppidel on võimalus toetuse maksimummäära erinevate kulutuste puhul piirata. Paljud on seda nn pehmemate projektide ja ka investeeringumeetmete puhul teinud,” ütles Krista Toom. Euroopa Komisjoni algatusel 1991.a sündinud ja edukalt laienenud Leader-programm rakendus Eestis Riikliku arengukava 2004-2006 raames.

Maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada 10 % arengukava eelarvest ehk 1,34 miljardit krooni - aastas keskmiselt üle 200 miljoni krooni kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi. Eestis loodud 26 Leader tegevusgruppi hõlmavad 98%  maapiirkonnast. PRIA vahendusel on aastate jooksul makstud Eesti põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetamiseks üle 14,5 miljardi krooni ulatuses toetusi. Tänavune toetuste eelarve on 4,65 miljardit krooni.

Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 22.04.2009 pressiteade