Püsikutest tuntakse kevadekuulutajat lumekuppu vähem kui lumikellukest. Lume sulades jätkab õitsemist lumeroos. Tuhmi kevadaeda võivad ilmestada kontpuu eri sortide värvilised võrad – punane, kollane, oranž.

Lumekupp (Eranthis) meenutab väliselt kullerkuppu, kuid on palju madalam. Ta on ka botaaniliselt kullerkupu sugulane, mõlemad kuuluvad tulikaliste hulka. On lumikellukesest veelgi varasem õitseja, kuid selleks, et kevadel lumekupu õieilu nautida, tuleb mugulad istutada sügisel. Kullerkupu õitsemise ajaks maikuus on lumekupu elutegevus lõppenud ja maapealne osa kuivanud.

Lumeroose (Helleborus) müüakse õitsva potitaimena juba enne jõuluaega. Kel õnnestub ta kevadeni elus hoida, neil on pärast maapinna tahenemist õige aeg lumeroos peenrasse istutada. Hoolimata nimetusest ei ole lumeroos rooside sugulane, vaid kuulub kurekella, sinilille, ülase, tulika, varsakabja, kanakoole, käokinga, karukella jt hulka. Kõige populaarsem on must lumeroos, mille õied on hoopis valged. Musta värvi on juured ja risoom. Kasvatatakse ka purpurlumeroosi ja harvem teisi liike. Lääne-Euroopas on lumeroosid suures soosingus, seal on aretatud tohutult palju eri õitsemis-aja, õie suuruse ja värviga sorte. Ärge hoone palava lõunaseina äärde lumeroosi istutage, enim sobib poolvarjuline koht. Õitsema hakkab lumeroos mõnikord juba hilissügisel, õied talvituvad lume all ja jätkavad õitsemist kevadel pärast lume sulamist. Paljundada saab lumeroosi jagamise teel pärast õitsemist või sügisel. Seemnetest õitsva taime saamine võtab aega neli-viis aastat.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo 22.04.2009