Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) 23. märtsi istungil tutvustati nõukogu liikmetele looduskahjude hüvitamiseks mõeldud solidaarsusfondi moodustamise põhimõtteid.

Projekti järgi kuuluksid Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud ühishuvifondist kindlustusjuhtumi alusel hüvitamisele kas põllumajanduskultuuri saagi osaline või täielik hävimine või mesilaspere hukkumine loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.  

Kindlustusjuhtum tuvastatakse kolme tingimuse täitmisel:
* ebasoodne ilmastikunähtus peab olema kinnitatud meteoroloogiliste andmetega,
* põllumajandustootja peab esitama kahjuteatise, milles kohapealne kontroll kinnitab looduskahju juhtumi ning
* riikliku statistika maakondlike andmete alusel peab saagikahju olema vähemalt 30% suurem kui eelneva 3 normaalse aasta keskmine.
  

Tutvustatud projekti kohaselt võiks kindlustusandjana moodustada sihtasutuse vormis looduskahju solidaarsuskindlustusfondi*.

Fondi nõukogusse kuuluksid põllumajandustootjate, Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi  esindajad. Nõukogu ülesandeks jääks fondi vahendite liikumise jälgimine ja sissemaksete suurendamise või vähendamise ettepanekute tegemine seadusega ettenähtud piires.

Fondihalduri ülesandeks jääks kindlustatute nimekirja päevakajastamine; kindlustusmaksete õigsuse kontroll; makseteatiste saatmine neile põllumajandustootjaile, kes kindlustusmakset tähtaegselt maksnud ei ole;  väljamaksete sooritamine vastavalt kinnitust leidnud kahjujuhtumitele ning  vabade vahendite heaperemehelik säilitamine ja investeerimine.

Põllumajandustootja peaks maksma fondi kindlustusmakse, mis vastaks tema kasutuses olevale maale ja sellel kasvatatavatele kultuuridele või mesilasperede arvule. Nõutava makse suurus tuleneks väljatöötatavast seadusest. Kindlustussumma ehk hüvitamise piirmäär arvestatakse vastavalt ühenduse põllumajandusliku riigiabi reeglitele.

Riigipoolne sissemakse

Fondi moodustamise põhimõtete väljatöötamise töögrupi ettepanekul võiks riigi osaluseks olla esimesel aastal summa, mis vastaks Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud 2004. aasta looduskahju taotluse summale. Ülejäänud osa rahast laekuks põllumajandustootjate maksetest.

Järgmiste aastate sissemaksete kohta pakuti kaks alternatiivi:

* riigi osalus piirduks ainult esmase sissemaksega, lähtudes riigieelarve tasakaalu säilitamise tingimusest
* riik teeb järgnevad sissemaksed kindlustushüvitise väljamaksmise aastale järgneva kalendriaasta riigieelarvest (vähemalt 50% ulatuses väljamakstud summast).

Arutelust jäi kõlama vajadus määratleda selgelt riigi osalus fondi rahastamises.

NB! Kõikidelt põllumajandustootjatelt oodatakse kuni 28. märtsini ettepanekuid, arvamusi ja täiendusi: pm@agri.ee .

Põllumajandusminister ja rahandusminister said selle aasta 27. jaanuari  valitsuskabineti istungil ülesande töötada välja alused uue fondi loomiseks, mille kaudu saaks hüvitada põllumajandustootjatele looduskahjud. Ettepanekute esiatamise tähtajaks on 1. aprillil 2005.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 23.03.2005 pressiteade

* Uudise vahendaja märkus:
võimalikud variandid (liit)sõnapaari looduskahju solidaarsuskindlustusfond asemele: looduskahju hüvitamise ühishuvifond, looduskahju hüvitusfond, looduskahju kindlustusfond…

Vaata ka varasemat samal teemal:
Aiandustootja maksab ise looduskahjud kinni

Vahendanud Aiatark OÜ