Kevadine õu meelitab meid ülaste, paiselehtede ja sinililledega, teisalt peletab: oih – konnad, puugid, ämblikud! Võitu saab soov olla vaba, hingata värsket puhast õhku, nautida päikest.

 Küllap lirts-lärts loikudes ladistamine on teinud nii mõnegi nina vesiseks ja kevadine karge miinuskraad kraapinud kurgu kähedaks. Ikkagi on soov õue kondama minna ülisuur. Aga sel nädalal pakkus toas istuvatele kähekõridele palju põnevat ka ilmakaamerate jälgimine. Looduskalendri veebilehel on praegu töös kolm kaamerat: merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure kaamera. Kõige põnevam on neist muidugi esimene http://www.looduskalender.ee/node/2884, kus reede hommikul sai näha juba kahte pisikest valget peanupsu üle pesaääre. Ja muidugi seda, kuidas Sulev tassis kaasale meeleheaks pisikese haugipurika. Väike-konnakotkad ajavad oma pesaasju juba paar nädalat, lisaks Eesti kaamerale leiab lingi Lätimaal asuvast kaamerast – huvitav ju, kelle kotkad on kõvemad tegijad! Must-toonekure pesas tegutseb vaid üks ilus suur kureisand. Mulluseid majaomanikke Donnat ja Padist pole nähtud, kuigi jah, Gennadi Skromnov ütleb, et paar korda on üle pesa käinud kellegi salapärane vari.

Lüpsimeister tagasi

Kesknädala päevasoe reetis lõpuks, et rändeteelt on saabunud väike-lehelinnud. Kui lodjaga mööda Emajõge sõitsime, siis kostis silk-solki iga paarisaja meetri järel. Lehmalüpsjaid tundus siis kuulda olevat rohkemgi kui metsvinte pirrutikutamas. Sinikaeltest on jõe peal järel peamiselt sinise kaelaga pardid – isased, sest pruunid emad istuvad juba pesal. Ka kõigist varesepesadest piilub praegu valvas pilk.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht Kristel Vilbaste 20.04.2009