Esimene kevadtöö lumevabas aias on lehtede ja kulu riisumine. Talvekatete eemaldamisega ei maksa kiirustada. Kasvuhoonesse või aknalauapotti võib külvata ettekasvatamist vajavate suvelillede ja söögitaimede seemneid.
Talvekatete eemaldamisega ei maksa kiirustada. Pakasekanga võib küll ära võtta, kuid varjukangad või kuuseoksad okaspuude, rododendronite ja rooside ümber võiksid veel niikaua olla, kuni maa juurte ulatuses ära sulab. Roosid tuleb talvekattest vabastada järk-järgult – esmalt paksemad katted (puitkarkass, ruberoid, lehed), hiljem ümber põõsa külmakaitseks kuhjatud muld. Rooside kevadist okste kärpimist võib teha alles pärast pungade paisumist, et näeks, kui kaugel on oksas elu ja milline osa on kahjustunud või surnud.
Esimestelt õitsvatelt sibultaimedelt, nagu lumi- ja märtsikellukesed, krookused, siniliiliad jt, võib katteks pandud oksad ära võtta. Madalakasvulisi sibultaimi ülearu väetada pole vaja, tulbi- ja nartsissipeenra mulda on aga hea segada sibultaimede väetist või pikaaegse toimega granuleeritud täisväetist. Väetis ei tohi sattuda lehtedele või vartele, sest võib elusat taimekude kahjustada. Teiste taimede väetamisega kevadel nii vara algust teha ei ole vaja.
Radikaalset põõsaste noorendamist võib teha juhul, kui eelmistel aastatel täheldati, et nende õitsemine on vähenenud või noori võrseid enam juurde ei kasva. Kõik põõsad suurt okste tagasilõikamist ei talu (rodod, okaspuud jt), julgelt võib tagasi lõigata vanu ebajasmiine, kontpuid, forsüütiat, sõstraid, pajusid (ettevaatust remmelgatega!), enelaid, põisenelaid jt. Intensiivse mahlajooksuga puude (kask, vaher ja pähklipuu) okste lõikamist on parem teha suvel või sügisel. Põõsaste noorendamine on hea kevadel, enne pungade puhkemist, siis jõuab taim suvega uue tiheda võra kasvatada. Praegu saab eemaldada sügisel lõikamata jäänud püsilillede (floksid, pojengid, iirised, hostad, päevaliiliad jt) varred või lehed. Kui floksidel oli palju jahukastet, siis selliseid varsi aias kompostida pole hea. Need peaks põletama, jälgides tulega ümberkäimise ohutusreegleid.
Loe edasi…
Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo 15.04.2009