15. aprillist kuni augusti lõpuni saab Eesti Loodusmuuseumis (Tallinnas Lai 29a) uurida putukate kaitsekohastumisi, kaitsevärvust ja ümbritseva looduse ning üksteise matkimist.

Putukate haruldane võime varustada end kaitsevahenditega on hämmastav. Näitusel saab vaadelda, kui hästi sulanduvad ümbritsevasse keskkonda lehte täiuslikult imiteerivad lehtritsikad või põõsaoksa matkivad raagritsikad. Raagritsikate seast leiab maailma pikima putukaliigi. Püüd ennast igati vaenlaste eest kaitsta on paljud ohutud putukad pannud ennast jäljendama mürgiseid või astlaga varustatud elukaid. Öösel ja päevasel ajal puutüvedel tegutsevad liigid on tagasihoidlikult tumedalt värvunud. Ööelukate sekka kuulub ka maailma suurim mardikas titaansikk, samuti atlaspõrnikas.

Miks leidub looduses kuldse helgiga silmatorkavaid putukaid? Sest tegelikult on see, mis inimestele hästi nähtav, teistele loomadele, eriti lindudele, lihtsalt üheks valguspeegelduseks mõnelt taimelehelt. Lind ei märka putukat ja jääb ilma mõnusast suutäiest. Putukaid lähemalt uurides saame teada, et süütuna näiv paabusilma liblikaröövik on pisut mürgine, aga troopiliste paabusilmade röövikute mürk võib olla koguni surmav.

Lisainfo: entomoloogia osakond, Uno Roosileht 660 3327; ekspositsiooni kuraator Kärt Maran.

Allikas: Eesti Loodusmuuseumi 13.04.09 pressiteade.