30. märtsil kaitses põllumajandusja keskkonnainstituudi aianduse osakonna assistent Ele Vool filosoofiadoktori väitekirja «Perekonna murakas (Rubus) mõnede liikide saagikus ja viljade kvaliteet».

Uurimistöö käigus selgitas doktorant välja, et mesimuraka peamised tolmeldajad on meemesilased, kes moodustavad 75% tolmeldavate putukate hulgast. Oluliseks tolmeldamise teguriks on ilmastik.

Mesimuraka kasvatamine on enim levinud Soomes. Selle marjad on hinnalised eelkõige piiratud geograafilise leviku tõttu. Ele Voolu töö üheks eesmärgiks oli leida mesimuraka Eesti kloonile sobivaid Soome sorte. Selgus, et saagikuse seisukohalt sobivad tolmuandjateks kõik katses olnud Soome sordid: ‘Pima’, ‘Susanna’, ‘Mespi’. Biokeemilise koostise paremad tulemused saadi Eesti klooni ja sordi ‘Susanna’ segaviljadest.

Doktorant tegi väga olulise järelduse ka aiapidajate vaatevinklist: mesimurakas ei sobi tootmisistandikku Eestis. Taimed istutati vaheldumisi vaarikaridadega ja see kasvatustehnoloogia andis varasematest katsetest oluliselt paremaid tulemusi, kuid ainult esimesel kolmel aastal. Taimed nakatusid ebajahukastesse ja nii on oluline jätkata uuringuid, leidmaks haiguskindlaid sorte.

Mesimuraka uurimise kõrval oli töö eesmärgiks välja selgitada ka multši ja saagi koristusaja mõju vaarika ja pampli viljade biokeemilisele koostisele.

Aedpamplit on Eestis kasvatatud 20. saj algusest. Siiani puudusid aga andmed kahe pamplisordi vaheliste hübriidide ehk vamplite kohta, mille eeliseks peetakse sordiaretuse tulemusel saadud suuremaid ja transpordikindlamaid vilju ning paremat vastupidavust haigustele.

Ele Voolu katsetest selgus, et pamplisort ‘Agawam’ on kõrge saagikuse ja hea talvekindlusega ning sobib kasvatamiseks tootmisistandikes. Ogadeta pamplisort ‘Black Satin’ pole vähese talvekindluse tõttu meie oludesse sobilik. Vampel ‘Tayberry’ on küll rahuldava talvekindlusega, kuid madala saagikusega, mistõttu istandikesse väga ei sobi.

Juhendaja prof Kadri Karp:

Ele on tüüpiline kaasaja teadlane, kes on löönud kaasa mitmes projektis ja tegelenud erinevate marjakultuuridega: maasikate, mustikate, murakate ja viinamarjadega. Katsete raames võttis Ele osa kultuurmustika kasvatustehnoloogia väljatöötamisest. Viimastel aastatel on uurinud kasvatustehnoloogiate mõju viljade biokeemilisele koostisele – parameetritele, mis mõjutavad maitset ja ka tervislikkust. Õppejõuna õpetab iluaianduslikke aineid. Märkimata ei saa jätta, et Elel on 3 last!

Allikas: ajaleht Maaülikool 09.04.09.