Kuigi praegu kõneldakse munadest rohkem kui kolesteroolipommist, kasutatakse rahvameditsiinis ammustest aegadest nii munakoort, -valget, -rebu kui ka kooresisest kilet.

Muna on fosfori-, väävli-, raua-, vase-, kaaliumi- ja naatriumiallikas, kuid organism omastab neid aineid täielikult siis, kui mao ja soolestiku limaskest on terve - tervele organismile piisab vajalike ainete saamiseks kahest kanamunast nädalas, kirjutab Maaleht.

Haiged seedeelundid suudavad omastada munavalget vaid osaliselt, tagajärg on kõhukinnisus - kui olete haige, tarvitage vaid munakollast, mis sisaldab 80 protsenti kasvuvalku, peale selle skleroosivastast letsitiini, retinooli, D-vitamiini, tokoferooli ja B-grupi vitamiine.

Munakoores on 90 protsenti kaltsiumkarbonaati ning lisaks leidub seal kõiki organismile vajalikke mikroelemente, sealhulgas vaske, fluori, rauda, mangaani, molübdeeni, fosforit, väävlit, räni, seleeni, tsinki - kokku 27 elementi.

Muna kasutatakse aneemia raviks, munasöömine võib vähendada silmakae riski, munad hoolitsevad ka juuste ja küünte tervise eest, sest sisaldavad väävlit ning teisi kasulikke mineraale ja vitamiine.

Loe edasi...

Allikas: Tarbija24.ee