Mida tihedamaks muutub maanteel liiklus, seda rohkem on oodata liiklusummikuid, sest sõidukid alandavad suure tiheduse tõttu kiirust. Suur liiklustihedus mõjub hoopis teistmoodi mööda sipelgaradu vudivatele kuuekoivalistele kiletiivalistele - nende liikluskorralduses ummikuid ei esine.
Värskest uuringust selgub, et tiheduse kasvades jääb sipelgaliiklus keskmiselt sama kiireks kui hõredates liiklusoludes. vahendab PhysOrg.
Rühm uurijaid Saksa, India ja Jaapani teadusasutustest avastas selle üllatava tõiga, jälgides sipelgaliigi Leptogenys processionalis isendite liikumist lineaarsetel radadel. Nagu paljud muud sipelgaliigid, jätavad nood sipelgad endast maha feromooniradu, mis püsivad stabiilsena tunde või isegi päevi, muutes sipelgarajad püsivuselt võrreldavaks sõiduki-maanteedega.
"Meie uuring näitab selgelt, et pealiskaudsetest sarnasustest hoolimata erineb sipelgaliiklus suuresti sõidukiliiklusest," ütleb Kölni ja Bonni ülikoolide teadlane Andreas Schadschneider. "Samuti tõstatab see fundamentaalse küsimuse: kuidas saavutavad sipelgad praktiliselt vabavoolavuse sedavõrd suurte tiheduste juures. Meie katse näitab, mis siis toimub, ning me oleme konstrueerinud ka teoreetilise mudeli selgitamaks, mis sellist käitumist põhjustada võib."
Jälgimaks sipelgaid nende loomulikus keskkonnas, seadsid uurijad videokaamerad jälgima kümne eri ühesuunalise sipelgaraja lõikudesse, kus puudusid ristumis- ja hargnemiskohad. Üllatuslikult ei täheldatud, et üksiksipelgad oleksid eeskõndijast möödumiseks sammu kiirendanud; sipelgad järgnesid üksteisele riburadamisi. Selline käitumine vastandub muidugi nii maanteeliikluses kui enamikus liikluse muudest vormidest kehtivatele normidele.
Mis kõige märkimisväärsem, teadlased leidsid, et erinevalt sõidukiliiklusest jääb sipelgaliikluse keskmine kiirus tiheduse kasvust hoolimata samaks. Seega, mida suurem tihedus, seda suurem läbivool, s.t suvalisel ajahetkel läbib rajalõiku rohkem sipelgaid.
Sõidukiliiklus tiheduse kasvades seevastu aeglustub, põhjustades viimaks ummiku. Samade vaatluste käigus täheldasid teadlased ka, et enamikus kõrge tihedusega liikluse tüüpidest esineb vastastikust blokeerimist, kus naabersõidukid takistavad enda kõrval asuvate sõidukite liikumist, mis aitavad omakorda kaasa nende endi ummikussejäämisele. Sipelgaradadel vastastikust blokeerimist ei esinenud.
Loe edasi...
Allikas: Eesti.info
