Tundub enesestmõistetav, et kui mõtlemine muutub kaootiliseks, siis sellest midagi mõistlikku ei sünni. Aga tuleb välja, et inimaju imepärased võimed rajanevad paljuski just kaose äärel balansseerimisel. Teadlased on ammu kahtlustanud, et aju närvirakkude võrgustik on ühendunud viisil, mis võimaldab saavutada niinimetatud iseorganiseeruva kriitilisuse seisundit.

See on seisund, milles süsteem ei ole õieti ei korrapärane ega kaootiline, vaid kuidagi vahepealne.

Sellises seisundis võib ka väike muutus vallandada ulatuslikud tagajärjed. Just iseorganiseeruva kriitilisusega on püütud seletada metsatulekahjude, maavärinate ja lumelaviinide teket.

Loe edasi...

Allikas: Teadus.err.ee